Venemaa agressioon Ukrainas on aina rohkem ususõja nägu, seda enam et patriarh Kirill, kellele alluvad ka Moskva patriarhaadi õigeusukirikud Eestis, on kuulutanud „püha sõja“ Ukraina ja kogu läänemaailma vastu ning tema jurisdiktsiooni all olevates kirikutes on uus palve Venemaa võidu eest kohustuslik, ning sellest keelduvad preestrid heidetakse kirikust välja.
Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill karistas äsja karmilt Aleksei Navalnõi haual neljakümnendal päeval mälestusteenistust pidanud preestrit Dimitri Safronovit, keelates tal kolmeks aastaks kirikliku teenimise, risti ja isegi rjassa kandmise siin
Veel karmim on suhtumine teiste konfessioonide preestritesse ja usklikesse, v.a. kadõrovlaste tüüpi moslemid, kellega koos hävitatakse ukrainlasi. Hiljuti arreteeris FSB Omskis jumalakartlike õigeusklike kaebuse alusel katoliku preestri Igor Maksimovi, keda süüdistatakse „natsismi rehabiliteerimises“. On algatatud kriminaalasi, peale „natsismi“ heidetakse vaimulikule ette veel ka „südametunnistuse- ja usuvabaduse õiguse rikkumisi“ siin
Okupeeritud Ukraina territooriumidel ilmutatakse erilist viha katoliiklaste kui „eriti lääneliku banderovlaste libausu“ vastu: äärmiselt kitsa silmaringiga agressori sõjaväevõime konsulteerivad ses asjus kogenud Kirilli asemikud. Katoliiklasi on Ukrainas umbes 10%, ehk iga kümnes elanik, nii et Moskva patriarhaadi „ekspertide“ tööpõld on lai.
Siis kui marodööride ja vägistajate armee hõivas Berdjanski, teatas Venemaa sõjardite telekanal „Zvezda“:
„Berdjanski katoliku kloostri tagahoovis asuva palvemaja keldris avastati sõjamoona peidik. Seal leiti trotüüli, granaate, jalamiine, mürske. Peale selle avastati katoliku kloostri raamatukogus massiliselt ukraina ülestõusnute armeega seotud raamatuid, ka nende vaimulike kirjandust, kes teenisid Hitleri režiimi Suure Isamaasõja aastail. Venemaal on need autorid keelatud, Ukrainas aga praktiliselt peetakse pühakuteks. Arreteeritud katoliku kiriku preester Ivan Levitski eitas oma süüd ja väitis, et luges tänavatel palveid rahu eest kogu maailmas. Kuidas said rahuarmastava katoliku preestri kloostrisse lõhkeaine ja laskemoon, vastata ta ei osanud. „Kui alguses jutles ta üsna rahumeelselt, siis hiljem tuvastati, et jutluste käigus kutsub katoliiklane üles saboteerima administratsiooni tööd ja hakata vastu vene sõjaväelastele. Ta korraldab ka palveid ukraina armee ja Ukraina režiimi kaitseks,“ kandis ette operatiivtöötaja. Katoliku kloostri preester jutles tänavatel, üritades sellega „töödelda“ linlasi, kes ei käinud kirikus.“
Katoliku kloostri preester ja tema kari läksid vene okupatsioonikohtu alla. Mis neist kõigist edasi sai, ma hetkel ei tea, aga selle „õigusemõistmise“ juurde kuulub „tõendite“ toimetamine kohtualuste valdustesse just selles koguses, et saada vajalik tulemus, mis väljendub tavaliselt 10-20 aastases vangistuses. Ja ärgem unustagem, et okupeeritud territooriumidel mõistetakse inimesed süüdi võõra maa seaduste kohaselt.
Nii et ei teeks üldse paha, kui näiteks Riigikogu moodustaks vastava grupi, mis uuriks okupantide ja nende liitlaskiriku kuritegusid Ukraina usukonfessioonide vastu.
Ivan Makarov
MEEDIAVALVUR: vaatajatele näkkusülitamine riigimeedia parimates traditsioonides