Nagu teada, töötab Kreml ja kogu tema diplomaatiline aparaat ja marutõbine propagandasaurus selle nimel, et siduda Ukrainat hiljutise Krasnogorskis toimunud terroriaktiga. Juba nõutakse Kiievilt ka nimekate Ukraina juhtide väljaandmist tellijate pähe.
Süüd terroriteo sooritamise eest veeretatakse ka kogu „kollektiivse Lääne“ peale. Venemaa välisministeerium iseäranis alkoholi- ja kokaiinisõltlase Marija Zahharova isikus küttis venemaalaste viha ka nende riikide vastu, kes tema väitel ei ole piisavalt mälestanud Crokuse keskuse ohvreid, ei ole endal sellepärast peas juukseid rebinud ega avaldanud kaastunnet eriti alandlikul moel. Neid riike, kes avaldasid kaastunnet ja mõistsid terroriste hukka, süüdistab Venemaa ikkagi selles, et nende kaastunne ei tundunud Kremlile veenev, oli „ebasiiras“ või „ebausutav“.
Üllatusega avastasin, et keskerakondlasest eurosaadik Yana Toom taob vene palli samasse väravasse. Konkreetselt Eesti väravasse. Miks üllatusega – asi on selles, et Toom tunneb praegu kabuhirmu võimaliku põrumise ees eurovalimistel, tema lagunev erakond on kaotanud üüratult palju eestlaste hääli. Seepärast toppides oma alanud valimiskampaania huvides ennast rohketesse müüdava eesti peavoolumeedia saadetesse ja kolumnidesse, oli ta mõnda aega pisut reserveeritud selles mõttes, et Eestit tavakohase räigusega ei materdanud ja eesti riigi vaenlasi karavaiga ei külastanud, vähemalt avalikult.
Kuid kaua selline riiakas inimene ikka saab vaiki olla ja eestlasi mitte materdada. Nii pühendaski ta suure osa oma uuest eurosaadiku videosaatest Eesti „ebaväärikale“ käitumisele seoses Crokuse tragöödiaga.
Muidugi pole Toom päris eesti kodanik, nagu Štirlits ei olnud Drittes Reichi ohvitser. See Savisaare jokk-skeemi järgi piinlikult sebitud kodakondsus ei muutnud paadunud estofoobi prioriteete – ta töötas, töötab ja jääbki töötama eesti riigi, eesti keele ja eesti rahvuse vastu.
Nüüd siis süüdistab ersatskodanik Eestit selles, et meie riik ei avaldanud kaastunnet Venemaale seal sooritatud terroriakti puhul. Eestist väljasaadetud pisikurjategija ja putinisti Kornilovi hallatav Kremli meedia haru Baltija.eu avaldas eile loo „Yana Toom. „Crocus City Hall“. Kaastundeavaldused, mida ei olnud“, koos videoga. Kes soovib, nautigu. Nautimus
Toom süüdistab Eesti välisministrit, peaministrit ja p.residenti selles, et nad ei avaldanud Venemaale kaastunnet. Huvitav, kas Venemaa poolt tagaotsitav Kaja Kallas on see isik, kes peaks avaldama teda arreteerida kavatsevale Kremlile kaastunnet? Sõltumata sellest, kui halb valitsusjuht ta Eestile on? Äkki peaks veel ka isiklikult kohale tulema?
Toom ründab samal ettekäändel ka „kõiki Balti riike“ ja nende juhte, segab asjasse kogunisti BLM-i ja USA-s rasedale naisele kõhu peale püstoli vajutanud kurjategija Floydi helge mälestuse. Toom isegi ei saa aru, kuivõrd solvav on see Krasnogorski ohvrite mälestusele, aga ta pole kunagi olnud kõige teravam pliiats keskerakonna nüridate pliiatsite karbis.
Tema šovinismist lõhkevasse pähe ei mahu, et Ukrainas tapetakse juba kolmandat aastat Venemaa okupatsioonivägede poolt IGA PÄEV sama palju rahulikke elanikke ja sõdureid, kes on samuti rahulikud elanikud, kuna kaitsevad oma kodu sissetungijatest mõrvarite, marodööride ja vägistajate eest. Kõik need ukraina poisid ja tüdrukud võiksid praegu õppida, armuda, luua peresid, kasvatada lapsi, külastada Ukraina enda „Crokuseid“.
Ajal, kui Venemaa sooritab Ukraina vastu mitukümmend terroriakti päevas, purustades rakettidega elumaju, haiglaid, koole, teatreid, ei peagi keegi väljastpoolt ennast putinliku fašistliku Mooloki jalge ette viskama ja end kaastundest vastu põrandat peaga oimetuks lööma. Ka venemaalased ise seda küll ei vaja – nad valisid sadisti tagasi presidendiks, nad said oma langenud poegade eest Lada sõiduautosid ja rublasid, nad on kirjade järgi 80% ulatuses ukrainlaste ja Ukraina hävitamise poolt, nad „denatsifitseerivad“ Ukrainast röövitud ukraina lapsi, et nad unustaksid oma vanemad, oma kodu ja oma keele.
Ja nüüd on nad siiralt imestunud, et „aga meid mille eest?!“
Yana Toomilt oleks pidanud ammu võtma sohi teel saadud EV kodakondsuse. Sest ta on tõesti ustav ja põhimõttekindel Venemaa kodanik. Temast saaks hea aktivist kusagil Krasnodari oblastis, Moskvas tegutsemiseks on ta liiga tahumatu. Tal endal ei tohiks ka kohalikel Eesti valimistel hääleõigust olla. Ta reaalselt ohustab Eesti elanikke, nii eestlasi kui ka teisi, õhutades meie riigi vastu kolossaalse sõjamasina surmatoovat viha ja töödeldes ka siinsete koolilaste hinge.
Ivan Makarov
MEEDIAVALVUR: hea kolleeg Pärtel-Peeter, kas sa ka tead, et kavandad pogrommi?