Riigi ja firma juhtimine on küll erinevad, kuid mõnikord ei teeks paha vaadata asjadele ka ärimehe pilgu läbi, sest on ju ka riik ja selle juht teatud mõttes otsekui suure ettevõtmise nimega riik peremees.
Riigieelarvet võib tinglikult võrrelda ju firma bilansiga. Sõltuvalt olukorrast ja ärimudelist võib kulude kärpimine olla vajalik, ainult, ent seda saab teha kindla piirini, sest vastasel juhul satub löögi alla nii firma kui riigi poolt pakutavate teenuste või toodete kvaliteeditase. Sellisel hetkel ei ole mõtet enam kvaliteedi osas midagi kärpida, sest lojaalsed püsiostjad/kodanikud on hakanud lahkuma ja surve alla satub ettevõtte/riigi käive, kasum ja edasine ellujäämine.
Kulude kärpimisest on mõistagi parem tulude teenimine, mis on küll keerulisem ja aeganõudvam, kuid pikaajaliselt rahvusriigi juhtimisel jätkusuutlikum. Eesti Vabariigil on vaja leida uusi tegevusi, millega soodustatakse ettevõtlust ja läbi selle loodavate uute töökohtade ja kogutud maksurahadega.
Julgen välja pakkuda mõningad ideed, mida riik saaks teha Eesti majanduskeskkonna parandamiseks ja meie maksutulu kasvatamiseks. Karme maksuinkassaatoreid pole vaja, piisab sellest kui soodustada ettevõtluskeskkonda ja ülejäänud asja lahendavad ära juba ettevõtjad:
Eesti laevaomanikele kuulub vähemalt 60 kaubalaeva, kuid need sõidavad teiste riikide lippude all, sest nii hoiavad nad kokku riiklikelt maksudelt. Seetõttu tuleb kahandada „lipu all“ sõitmise maksu, et patriootidest laevaomanikel oleks motivatsioon tuua laevad Eesti laevaregistrisse. Lisaks suurenenud maksudele laevade registreerimiselt, suureneb maksutulu, sest hinnanguliselt töötab erinevate laevade peal kuni 5000 töötajat.
Kahandada Eesti raudteeinfrastruktuuri kasutustasu ja saavutada eelis Läti tuntuima sadama Ventspilsi ja Venemaa uusima sadama Ust-Luuga ees. Kasutustasu kahandamine soodustab ettevõtete huvi hakata kasutama transiitkaupade algus-või lõppsadamana Muuga või Paldiski sadamat. Paneb imestama, et surve maksutariifide kasutamise eest on kestnud palju aega, kuid tulemusteni pole jõutud, kuigi ettevõtjate huvi on väga suur.
Riiklike sadamatasude kahandamine kaotab ära piirangud, et teenus ei ole enam nii kallis. Lahendus tooks enam laevu Eesti sadamatesse lossima, millega suureneb kaubavahetus ja tekivad töökohad sadama taristus. Lihtsuse huvides tuleb raudteeinfrastruktuuri kasutustasu ja sadamatasu vaadata ühtse maksupaketina.
Kiiremas korras tuleb riigipiirile luua teemaksu ostukohad välismaistele transpordifirmadele Eesti teekasutusmaksu ostmiseks. Samuti lõpetada olukord, kus teiste riikide vedajad väldivad teekasutusmaksu tasumist ja omavad seetõttu konkurentsieelist hinnastamise osas meie kodumaiste maanteetranspordi ettevõtete ees. Paljud välismaised veokid läbivad Eestit transiitvedude vedamisel ja on suur rumalus jätta meie ressursse tarbivate firmade käest maksuraha korjamata.
Politseile tuleb anda lisaülesanne jälgida riiki sisenevaid veokeid ja kohustada autojuhtidest petturid teemaksu tasuma. Kesk-Euroopas on vägagi tavaline, et politsei patrullautod jälgivad üle riigipiiri sisenevaid veokeid. Juhul kui meie mundrikandjad seda teha ei oska, tuleb nad kiiremas korras saata õppereisile mainitud riikidesse. Ka tolli- ja maksuameti inspektorid võiks sarnast tööd teha.
Kõikidel mainitud juhtumitel on küljes poliitiline lõhn, sest teemadest on väga palju juttu olnud, kuid lahendusteni pole ikka jõutud. Paljudel juhtudel võiks maksuraha eelarveline osa kasvada kiiresti, eriti lõikudes, mis senini on olnud vähekasutatud või hoopiski kasutamata. Maksuraha tuleb koguda esmajärjekorras ettevõtlusest ja alles siis üksikisikute taskutest.
Ants Linnas
Viited: https://www.tja.ee/et/valdkonnad/infrastruktuuri-kasutustasu
http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=1497