Konservatiiv olla on mitmes mõttes parem kui olla liberaal – ta seisab selle eest, mis on väärt hoidmist ja võib endale vastandumist lubada. Liberaalidel ja vasakpoolsetel on tunduvalt raskem – nad on omatahtsi monopoliseerinud inimlikkuse ja sallivuse ning peavad kogu hingest pingutama, et tolerantsed näida.
Nii ongi Kaja Kallas ja Kersti Kaljulaid pidanud meeletult vaeva nägema, et sallivuslikud näida ja oma vihkamist varjus hoida, kuigi aegajalt purskub see iseenesest välja. Jürgen Ligi, Valdo Randpere, Indrek Tarand ja veel paljud opositsionäärid aga oma tigedust ei varjagi ja näiteks Reformierakonna puhul paistab see minnalaskmine eriti silma.
Reformierakonna üheks omapäraks on piiritu eurotruudus – nad ei kritiseeri kunagi Euroopa Liitu, kuigi vahel oleks selleks põhjust, nad kiidavad tingimusteta heaks kõik, mida Brüsselis öeldakse ega luba kunagi endale nõrkust peremeestes kahelda.
Aga võiks – on ju ka Euroopa Komisjoni eesotsas surelikud ja puudustega inimesed. Praeguse EK presidendi Ursula von der Leyeni kohta on Saksa Bundeswehr korduvalt kriitikat teinud, sest Saksamaa kaitseministriks olles muutis ta relvajõud märgatavalt jõuetumaks. Euroopa Komisjoni etteotsa saab Saksa valitsuse nõrgim minister ja Bundeswehri hukutaja Ursula von der Leyen
Kui ta keeras käkki oma kodumaale, siis miks mitte kogu Euroopa Liidule? Aga nagu öeldud, Reformierakonnas pole kombeks EL-is kahelda ega teda kritiseerida.
Aga kord tuleb ka poliitoravatel on euroloojalsusest närbunud aju tööle panna, sest lõputult ei saa Brüsselile järele kiita, eriti kui EL võtab ette kliimasamme, mis hakkavad maailmamajandust pärssima. Reformierakond ei saa lõputult Greta Thunbergit kiita, kui nende sihtgrupp – ettevõtjad – kannatama hakkavad.
Saksamaa majandusprofessor Antony Mueller hoiatab, et globaalne eliit, keda innustab neljanda tööstusrevolutsiooni ja ÜRO tegevuskava 2030 elluviimisel ehk Maailmamajandusfoorumi kampaania „Build Back Better“ (ehita uus ja parem), hävitab kaubatänavad ning jätab tööta tuhanded inimesed. Ja seda tehakse majanduse pea täieliku sulgemisega igal pool Läänes.
Muidugi võivad poliitoravad seepeale väita, et see on vandenõuteooria, aga kui kasvõi hetkeks ette kujutada, et see on tõsi, siis millist teed läheb Reformierakond? Kliimahüsteeria ja muud globalistlikud ei-tea-kelle algatused oleks majandustele hukatuslikud ja kui ka kliimameetmetega liiale minnakse, siis millised on nende valikud – kas kiita lõputult Brüsselile järele või hakata siiski maailma reaalse tuleviku peale mõtlema?
Nii Eestis kui Läänes on ühiskond lõhenenud, kus ühel pool on konservatiivid ning teisel liberaalid ja vasakpoolsed, kusjuures viimased pooldavad valdavalt globalismi ja multikultuursust. Kui aga maailm läheb kas massimigratsiooni, kliima või pandeemia osas äärmustesse, siis võib konservatiividel ja targematel liberaalidel hoopiski lolluste vastu võideldes ühisosa tekkida. Vasakpoolseid ja Eesti 22 äärmuslasi pole kampa oodata, neile meeldib lammutamine hullupööra ja nemad lähevad kaasa kõige „progressiivsega“.
Maailm muutub juba praegu kõvasti, eriti pandeemia tingimustes, ja endiseks ei jää miski, kuigi Reformierakonna ideoloogid Andrus Ansip, Urmas Paet ja Marko Mihkelson elavad siiani maailmas, kus miski polevat külma sõja lõpust saati muutunud, kõik tollased lepped kehtivat siiani. Mingil ajal tuleb paljudel hakata oma arusaamu ümber seadistama ja mida varem, seda parem ka poliitoravate jaoks.
See ei kehti mitte ainult Reformierakonna, vaid kogu liberaalse leeri kohta, kes kõike Euroopa Liidust tulevat kristalse tõena võtavad – aeg on ka oma peaga mõtlema hakata, et mitte valesid valikuid teha. Ennekõike aga tuleks neil lahti murda vasakpoolsusest, kuhu liberaalid on liiga ära kaldunud.
UU