Ühiskonnateadlane Peeter Espak meenutab oma sotsiaalmeediapostituses seda, kuidas Louis Freeh`eemaldati Eestile pankade trahvirahade toomiselt puhtalt poliitilistel kaalutlustel.
“Väike meenutus, mis meetoditega eemaldati asjaajamisest Eestit esindanud USA advokaat ja FBI endine direktor (sh siiski ka praeguse president Bideni puhul “lähiringi” kuuluv) Louis Freeh.
Kuigi tegu oli omal alal tipptegijaga, kes oleks Danske Panga asjus kindlasti Eestile saanud kasuks tulla, konstrueeriti endisest USA FBI peadirektorist “vene spioon” ja Eestile kahjulik tegelane.
Just selliste argumentidega toimus toona Eestile selgelt mõistliku kokkuleppe (sõltumata sellest, kes kokkulepped sõlmis) tühistamine – millele kui mälu ei peta, vaidles kõige enam tollal vastu Jaanus Rahumägi – muide vist Reformierakonna liige. Muuhulgas Rahumägi mainis ka seda, et taoline kõrge USA “luuretegelase” ründamine kahjustab rahvusvaheliselt Eesti mainet.
Meenub, et mainisin ka ise mitmes vaidluses (sh nii mõnegi ajakirjandustegelasega), et tõenäoliselt endine FBI peadirektor ei ole vene spioon (vastusena vihased turtsatused!) – aga hoolimata sellest säärane foon avalikkusesse loodi.
Toona toimunu oli miskit kõige kummalisemat, mis lähiajaloost meeles. Üheks väiteks oli see, et Eesti nagunii mingit trahvi- või kompentsatsiooniraha ei saaks. Teiseks aga just väljamõeldud kahtlased sidemed – mida mistahes dokumente päriselt lugedes aga väljaspool täiesti tavalisi ja seaduslikke tööprotsesse olemas ei olnud.
Nimelt ka Eestis ongi advokaat selleks, et “kedagi esindada” – sh juhul, kui esindatav ise ongi näiteks milleski süüdi. Ehk advokaat ei ole mitte moralistist oma kliendi siivsuse hindaja, vaid töötaja, kes esindab kellegi huve ja kes saab selle eest palka. Seda, et USA mõistes tipptegija oli nõus vägagi pisikese summa eest Eestit esindama (toonased summad, mis avalikkusest läbi käisid, ei võimaldaks New Yorgis isegi kööktoa ostmist) võibki ehk tõlgendada aga sellena, et tõenäoliselt oli esindamisel perspektiive – võidu korral saabuvate tasudena.”