Uued Uudised

Peeter Espak: petta saavad ühtemoodi nii rikkad kui vaesed, ainult et “rikka” elukvaliteet oluliselt ei lange, vaene aga tunneb seda kõike väga valusalt

Raha, euro, sularaha, münt, mündid

Ühiskonnateadlane Peeter Espak kritiseerib oma kahes sotsiaalmeediapostituses kolme võimuerakonna koalitsioonilepet, mis on tema hinnangul vastuoluline ega lahenda midagi.

“Magama läksin teadmises, et veidi kummaline valitsus küll tulemas, aga et küll üle elab.
Ärkan aga põhjamaises või miks mitte ka USAlikus sotsialismis, kus makse tõstetakse ja ka laenu võetakse selleks, et katta jooksvaid sotsiaalkulutusi ning hoidmaks üleval majandusmudelit, millel puudub igasugunegi väike võimalus pikemas perspektiivis edukas olla. Väljapakutud koalitsioonilepe on ühtviisi destruktiivne nii vaesemale osale ühiskonnast, keskklassile kui eriti ka ettevõtjale. Kasulik aga selgelt maksumaksja poolt ülalpeetavale “nomenklatuurile”, kel pole endal vastutust ei ettevõtte pidamise eest ega ka pere või iseenda eest hoole kandmises moel, et ka päriselt vastutad – olemata kindel, et su töö ja heaolu on nomenklatuurile omaselt igavene.

Eestis räägiti kasvõi suurest puudusest IT-inimeste järele. Selle sektori haridusse-teadusse raha panemine ülikoolidegi kaudu ei oleks mitte kulu, vaid investeering. Investeeritakse tulevikku aga aegade algusest peale ikka moel, et selleks võetakse laenu – teades ette, et investeeringust saadav kasu katab ära nii laenu intressidega kui tekitab juurde ka tõusu ja kasu edasiseks. Selliseid näiteid on Eestis kümneid – kasvõi riigikaitses, kus hetkel vajaliku laenuga ära hankides hoiame tulevikus nagunii vältimatute kulude pealt täna tohutult kokku. Kuid 0-visioon ka kõrghariduses ja teaduses – eranditult juba eelmise 4 valitsuse ajal ammu kokku ära lepitud lubaduste ülekordamine. Selle taustal aga kava lasta IT-sektoriga tegelikult kaalult peaaegu võrdne turismindus (mis on eriti oluline just maal) lihtsalt põhja!

Meil valiti aga tee “tõsta maksu”, mis saab ainult tekitada majanduse taandarengut. Mitte võtta laenu investeeringuteks tulevasse kasumisse, mis on lihtsalt rumalus. Ning olukorras, kus mõiste “raha” on veelgi fluiidsem, kui soouuringute instituudis “sugu” – ees on ootamas suure tõenäosusega pikk ülemaailmne seisak või ka sügav kriis, millest manööverdavad ennast välja ainult osavaimad – räägitakse “eelarvetasakaalust” (sic!).

Hetkel toimuvast edasi rumalamaks võiks olukord minna ainult siis, kui Herem ja Palm teeks ettepaneku kaitseväes luua ratsaväediviisi ja paneks mereväele ette efektiivsuse tõstmiseks kasutusele võtta purjed. Sest nii kunagi ju maailm toimis!

*

Hommikul lehti lugedes taaskord silme ette “Teletupsude” sissejuhatus.

Valimistel lubati meile kolitsioonierakondade poolt üldjoontes “vaimselt stabiilset”, kuigi progressivistlikult ja sotsiaalse õigluse sõdaluslikust sõss-vaatevinklist lähtuvat ja mõttelaadilt võukvasakvalitsust (Reformierakond on ühiskondlikult progressivistlik vasakerakond samuti), millel jääb alles aga teatav majanduslik parempoolne ja kuskilt nurgatagant ka patriootlik õhkkond. Ärkad aga hommikul üles ja loed lehest sõnu nagu “automaks”, “sooneutraalsus”, “käibemaksutõus”, “tulumaksutõus” ja siis veel “kliimaministeerium”, millise nähtuse vedaja tõenäoliselt ebaõnnestub nii filigraanselt (EL sihid selles vallas on teostamatud ja ühtlasi toob kaasa neid vedavate jõudude läbikukkumise), et puhtpoliittehnoloogiliselt oleks selle teema puhul küll kõik erakonnad pidanud proovima (sarnaselt sotsiaalse sidususe ministriga) enda kätte lendavat ja põletavat hõõguvat sütt igal võimalusel kellegi teise kätte ära sokutada. Igaljuhul meile lubati miskit täiesti teist, kui hetkel tuleb.

Saime aga justkui kuskilt maa alt välja karanud ideed, mida oma kampaanias mitte keegi valdavalt ei lubanud ning millede puhul on raske hinnata, et milline on neist rumalam ja destruktiivsem kui teine. Ehk siis kuskilt jutskui hüpleks välja teletupsud Tinky Winky, Po, Laa-Laa ja Dipsy ning kõik asuvad selles imelises ja kummalises maailmas, mille salapärasid ja reegleid alles avastatakse, oma uut paralleelreaalsust ehitama nagu lapsed liivakastis liivalinnu või -kooke ehitades. Muidugi õnneliku taevas särava beebipäikese juhatusel. Puudu on aga kuskilt ekraani kaudu suuniseid andev nähtus nimega “täiskasvanu” – mis Teletupsudes on olemas.

Aga samas rahvas ise valis – nüüd tuleb maksta ja kannatada!

PS hetke tulumaksusüsteem oli just parempoolsest perspektiivist mõistlik – andis eeliseid vaesematele, kuid ei ahistanud absoluutselt jõukamaid. Selleks, et üks erakond saaks aga teeselda oma arusaamatu “lubaduse” täitmist mingist “küürust” või ma ei saa aru millest, tehakse aga mastaapne absurd kogu maksusüsteemiga üldse. Praegust oleks võinud timmida veidi ühte või teise suunda, aga olemasolev oli igati õiglane ja toimiv. Nüüd saavad petta aga nii vaesed kui rikkad ühtemoodi – sest mõlemalt võetakse oluliselt vähemaks ja rohkem ära ning kogu rahvas ja ühiskond jääb vaesemaks ühtlaselt. Ja lõpuks tulebki laenu võtta mitte enam investeeringuna tulevikku – nagu just nüüd oli õige aeg juba pikalt – vaid mittetoimiva süsteemi kulude katteks.

Ehk siis “vaese” jaoks muutub kõik mastaapselt kallimaks; “rikkal” jääb aga alles vähem raha investeerimiseks ja majanduse käigushoidmiseks, et ka “vaene” saaks rikkamaks – samas pole aga jõukamale inimesele vähimatki vahet mingist automaksust või ka sellest, kas tema liha maksab 50% vähem või rohkem. Lõpuks on igas riigis ja igal ajal alati leitud meetmed, kuidas makse mitte maksta, või ka investeerida sinna, kus on parem keskkond. Ehk siis meie uus maksusüsteem koorib ühtlaselt vaeseid ja rikkaid nomenklatuuri elatise garanteerimiseks – aga selle vahega, et “rikka” elukvaliteet oluliselt ei lange; vaene aga tunneb seda kõike väga valusalt enda toidulaual ja juba varsti.”

Exit mobile version