Uute Uudiste kaasautor Priit Tali juhib tähelepanu sellele, et poliitilistes protsessides tõstetakse kõneaineks saanud inimese sugu esile siis, kui muid argumente enam pole.
“Aina absurdsemaks me läheme. Mistahes väljend, termin, lause kistakse kontekstist välja ja kohendatakse just selliseks, nagu on vaja, et ütlejat mingis „sobivas“ x-valguses näidata. Nüüd jahvatatakse Helme ütluse kalla presidendi kohta, tehes sellest sooline rünnak. No pidage ikka hoogu!
Mida Helme siis ütles? „Emotsionaalselt ülesköetud naine“. Kas tõesti ei ole ilmselge, et selle väljendi sisu ja rõhk oli sõnapaaril „emotsionaalselt ülesköetud“? Sõna „naine“ oli seal lihtsal põhjusel – meie president ON naissoost. Ei olnud võimalik ju kasutada sõna „mees“. Või oleks äkki parem olnud „kodanik“ või „inimene“ või „persoon“? Kas see oleks midagi muutnud?
Tuhanded isad-emad ütlevad igapäevaselt oma pojale, kes on millegagi hästi hakkama saanud: „Tubli poiss!“. Kas see on meessoo väärtuse kergitamine? Või lapsele rõhutamine, et ta on tubli seetõttu, et on poisslaps?
Või kui tütar teeb mingi käki ja ema noomib: „Kuule tüdruk, see ei olnud küll ilus tegu!“ – kas siin on tegemist naissoo halvustamisega? Kas ema hõõrub lapsele negatiivse asjaoluna nina alla tema sugu? Jätke omati see seksuaalne nõiajaht!
Kui poisi kohta öeldakse „poiss“ seepärast, et ta ON poiss, siis just nii ongi. Kui naise kohta öeldakse „naine“ seepärast, et ta ON naine, siis just nii lihtne see ongi.
„Helme hinnangul ei kõlba Kaljulaid riiki juhtima, sest ei pruugi taluda kriisiolukorras tekkivat pinget,“ arvab Kallas. Mina arvan, et Helme hinnang presidendile oleks TÄPSELT samasugune, kui too oleks mees. Kuid sel juhul oleks ta samas olukorras, samas kontekstis kasutanud väljendit „emotsionaalselt ülesköetud mees“. Võtkem palun oma viimased mõistuseraasud ikka kokku!
Lisaks tundub mulle, et meie president defineerib ennast ka ise naisterahvana. Vähemasti rõivastub küll sellele vihjates.”