Kui peavoolumeedias antakse EKRE-le vastu töötanud poliitikute erakonnast väljaviskamise teemal tuld põhiliselt ainult ühe suunas, siis sotsiaalmeedias näeb ka teistsuguseid arvamusi, kus reeturitele armu ei anta. Avaldame killukese nendest katketest.
*
Täna hääletas Riigikogu EKRE skandaali varjus lõplikult automaksu poolt. Aga sellest ei räägi keegi. Sest on “olulisem” kirjutada sellest, mida klatšivad Kuusik, Valge, Põlluaas ja Madison.
Geniaalne mäng Reformierakonna poolt. Leida mõned lollid, keda oli võimalik ära osta, et summutada päriselt olulised teemad – automaks ning Eesti sõdurite saatmine Ukrainasse. Kasulikud idioodid.
*
Kuulan erinevatest kanalitest, et etteheide EKRE juhtkonnale on mingi müstiline viisakuse puudumine? Siit üleskutse lahkunutele! Käituge kõigepealt ise oma sõnade järgi! Piinlik on kuulda teie sildistamisi mingite olematute omaduste omistamist.
*
Madison kelmitas EKRE valijatelt hääled välja ja põgeneb nüüd Euroopa Rahvaparteisse. Mõnes mõttes võib EKRE-le hea olla kui selline last maha laetakse. Isamaa saab veel rohkem taaskasutada selliseid kuni ühel päeval lüüakse Reinsalule samamoodi nõudmised lauale. Helmete bränd on suur kadeduse allikas ja küll saab need tegelased asendatud. EKRE on ainuke päris opositsioon. Teised läheks une pealt Kaja Kallase puudliks kui saaks. Seda tahtsid ka need “konservatiivsed” lahkujad teha. Olla Kaja puudlid tüki piruka eest.
*
Huvitav on see, et kui tekib mingigi võimalus, et teatud erakonna suunas võib tulla kelleltki natukenegi negatiivset infot, on sellel kellelgi koheselt pääs riigitruusse meediasse tagatus.
*
Teiste vaevaga tehtud erakonda on oma kasuks valedega vaja lõhkuma hakata. Kes sa (Silver Kuusik) ilma EKRE-ta oleks olnud, tavaline jooksik, kes on ennegi erakondi vahetanud ja ainult omakasu taga ajanud. Selliseid Juudaid ikka küll EKRE-le vaja ei lähe, mine juba ja otsi oma juudaseekleid mujalt. Ainuke häda, et ega keegi hea meelega äraandjaid enda ridadesse ka ei taha. Ja tead miks? Neid ei saagi keegi kunagi enam usaldada. Hea ja ilusa oskasid ära s….da.
*
Kui vaatame EKRE seisundit praeguses sisepoliitilises olukorras, EKRE olukorda poliitiliste vastaste ja meedia lakkamatu tule all, siis ei meenuta see mulle mingit lillelist ja idüllilist rahuaega. See meenutab mulle sõda. Üha uusi, otse provotseeritud lahinguid EKRE vastu.
Nii on see olnud pikalt, nii on see ka täna. Ja on ettenähtavas tulevikus. EKRE on sõjas, on seda olnud oma algusest peale ja seisab selles sõjas lahinguväljal praktiliselt üksi.
Eks te ju mäletate, et ajal, kui EKRE oli valitsuses, pidas Reformierakond ja kogu Riigikogu liberaalne tiib väga ägedaid, otse varjamatult vaenulikke igapäevaseid lahinguid EKRE vastu.
EKRE oli ja on tänagi suuresti jätkuvas sõjaseisukorras, mida liberaalid ja liberaalne meedia EKRE vastu peavad. Olles sõjas, pole demokraatiat võimalik harrastada. Sõda nõuab selget, kindlat, tsentraalselt ja korrastatud juhtimist, mis tuleb ühest keskusest.
Loodan minagi, et kunagi see sõda lõppeb. Jah, siis on aeg võtta suund enamale demokraatiale ja leida erakonnas tasakaal demokraatia ja tsentraalse juhtimise vahel.
*
EKRE probleemide puhul on kõige olulisem küsimus, miks just nüüd rünnak Helmete vastu ette võeti. Siiani oleks nagu sobinud või vähemalt saadi hakkama, aga nüüd oli vaja parteile tuli räästasse pista. Helmed pole muutunud, muutus midagi muud.
Üks loogiline seletus oleks, et rahvusvaheline uue maailmakorra maffia näeb, et ühispartei hakkab võimu kaotama – selle mõju võib juba lähiajal märkimisväärselt väheneda – ja selle säilitamise nimel on rapsima hakatud. Mis Eesti puhul väljendub soovis EKRE poliitiliselt ära kastreerida.
Ühispartei on fanaatiline surmakultus, millega “läbi saada” on võimalik ainult ise kultuse rüppe heites. Nii tuleks ka koht valitsuses, soojad kohad toiduahelates jne. Aga tegemist poleks enam konservatiividega.
Helmete-kesksust võibki pidada põhjuseks, miks parteist pole senini saanud midagi Vabaerakonna laadset kummalist moodustist. Eidestumise ja ühisparteistumise surve on seestpoolt päris jõuline pluss paras hulk parteisse pugenud põllemehi ja muude põnevate organisatsioonide esindajaid, kes kaikaid kodaratesse loobivad.
*
Kuusik Silver, kes oli EKRE juhatuse, liige küsib kirja teel rahaasjade kohta. Ta on ise nende otsuste juures olnud ja ka lausa kaasvastutav. Miks olla kahtlustav toimingute üle, milles ise on osaletud? Kas ta siis ei teadnud millega juhatus, kuhu ta ise kuulub, tegeleb? Audiitorfirma kontrollib EKRE rahaasju ja need on korras.
Kiri lekib meediasse tihedal valimiskampaania ajal, 18 mail. Samal ajal erakonna liikmed teevad EKRE-le kampaaniat turgudel ja tänavatel nii, et higipull otsa ees. Aga see ei olnud veel kõik. Jaak Valge seinalt leidsin Postimehe artikli Silver Kuusikust.
Seal kirjutab Silver Kuusik, et erakonda ei juhita põhikirja alusel, tehakse seda planeerimata, halva suhtlusstiiliga, rünnatakse ametnikke, ajakirjanikke, kohtunikke. Erakond on presidentaalne ja pereerakond jne. See oli 4. juuni, valimiste nädala teisipäev. Eelhääletus käib teist päeva ja valimispäevani on 5 päeva. Selle kohta öeldakse, et see on sõnniku loopimine ventilaatorisse.
Aga hullu pole midagi. Paljud lahkuvad, paljud liituvad. Reeturid saavad oma palga.
*
Kui ma vaatan Mart ja Martin Helme seisukohti praegu ja selle erakonna olemust ning vaatan aastate taha, siis ei taju ma mingit olulist erinevust. Ka näiteks raadiosaate “Räägime asjast” sõnakasutuse jälgimise pinnalt võin kinnitada, et see on praegusel ajal nende valitsuses oleku päevadega võrreldes hoopis oluliselt n-ö peavoolsem ja kohati võrdluses suisa lahja. Püüan lihtsalt endamisi aru saada, et mis siis vahepeal on juhtunud, et need hoiakud ja stiil osale liikmetele varem sobisid ja nüüd äkki enam ei sobi. Ma oletan, et kõik nad siiski teadsid, millisesse erakonda kuuluvad.