Rahandusminister Martin Helme hinnangul on Eestil 2021. aasta alguses ees ootava Moneyvali ekspertkomitee uue hindamise valguses oht sattuda rahapesu tõkestamise osas tõhustatud järelevalve all olevate riikide nimekirja.
“Eestil on 2021. aasta alguses ees ootamas Moneyvali uus hindamine. Sel korral hinnatakse, kuidas me erinevaid seaduseid ja regulatsioone praktikas ellu rakendame ja milline on meie asutuste võimekus tegelikult rahapesu tõkestamisega tegeleda. Me peame riigina pingutama, sest praegune olukord ei pruugi olla hindamise edukaks läbimiseks piisavalt hea,” ütles Helme.
“Mul on tunne, et mitmed riigiasutused alahindavad seda võimalikku riski, et Eesti võibki 2021. aastal sattuda rahapesu tõkestamise osas tõhustatud järelevalve all olevate riikide nimekirja. Sellel on omad tagajärjed nii riigi mainele, finantskeskkonnale kui ka seonduvale halduskoormusele,” lisas rahandusminister.
Moneyval on Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelev ekspertkomitee.
Ühtlasi oli sel kolmapäeval toimunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni korralisel istungil arutluse all kolm peamist teemat: 2007-2014 toimunud rahapesujuhtumite analüüs, seadusandliku raamistiku edasiarendamine ning siseriikliku riskihinnangu läbiviimine ja sellele järgneva Moneyvali hindamise ettevalmistus.
Valitsuskomisjoni juhi, rahandusminister Martin Helme sõnul on oluline aru saada, mis siis ikkagi Eestis panganduses aastatel 2007-2014 juhtus ja miks erinevad kontrollmehhanismid toona ei töötanud piisavalt hästi.
“Just sellepärast saatsin ma valitsuskomisjoni juhina mõned nädalad tagasi infopäringud kõigile olulisematele asutustele, mis meie pankade kontrollimisega seotud on. Komisjoni koosolekul arutasime me seni saabunud vastuseid ning ses osas töö kindlasti jätkub,” ütles Helme.
Seadusandliku raamistiku arendamise osas sai valitsuskomisjon ülevaate Euroopa Liidu rahapesu tõkestamise direktiivi (AMLD V) ülevõtmise hetkeseisust. Oma täiendavad ettepanekud rahapesu tõkestamise alase seadusandliku raamistiku arendamiseks esitasid nii valitsuskomisjoni töörühmad kui ka turuosalised.
Mitmed vajalikud seadusalgatused, nagu näiteks juriidilistele isikutele rahapesu eest määratavate trahvide hüppeline suurendamine, on juba töös ja juulis läheb kooskõlastusringile ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) muutmise eelnõu. Kõik seadusmuudatused, mis on olulised AMLD V ülevõtmiseks, vajavad riigikogu heakskiitu veel käesoleva aasta jooksul.
BNS