Bundeswehri muhedad sõjardid korraldasid Baierimaal Pärnu suuruses õlle ja soojaveeaukude poolest tuntud Erdingi tõmbekeskuses linnalahingu õppuse. Mõistlik mõte, enne väike õppus, pärast väike õlu ja siis mauhti soojaveeauku lõõgastuma.
Hea plaan igati, taustal muidugi näpuotsaga demokraatliku revanšivaimu ja õiglast ryssäviha. Mis saab siin minna halvasti? Kõik läks ometigi väga halvasti. Olukord väljus kontrolli alt. Mingil põhjusel kohalik politsei ei teadnud asjast mitte muhvigi.
Maskides ja automaatidega ringi jooksvad lapilised pidžaamad muutsid kohalikud elanikud närviliseks ja nad kutsusid politsei. Politseinikud jõudsid peagi sündmuskohale ja jäid targa näoga vahtima.
Sõdurid arvasid, et rohelised pidžaamad on osa õppusest ja avasid paukpadrunitega tule. Politsei avas vastutule, mõistagi lahingmoonaga. Põmm, põmm, põmm. Puhkenud tulevahetuses langes mehi nagu loogu, enamus siiski ehmatusest, üks sõdur sai aga päriselt haavata.
Ei ole enam mingit saksa täpsust. Keegi ei saa millestki aru ja keegi ei saa enam kellelegi pihta. Kas on põhjuseks rahuarmastavad naisjuhid kõrgetel kohtadel, varajane dementsus või probleemid kirjaoskusega ei tea meie.
Igal juhul näitab eksperiment, et mõistlik on sõjakirves maha matta ja verevalamise plaanidest mõneks ajaks loobuda. Hetkel on nurjumine täiesti kindel.
Samal teemal ReMix.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 24.10.2025