Uued Uudised

Sven Sildnik: vandenõulane või lollakas? Üks ei välista teist

Härra Espak on sooritanud transvestiitide hääle veergudel hiilgava skolastilise ja kahtlemata väga targa mõtteharjutuse, mille eesmärk on veenda lugejaid selles, et mingit Eesti Vabariiki valitsevat vandenõud ei ole ega saagi olla, sest tõenäolised vandenõulased on ilmselgelt debiilikud.

Järgnevalt selgitan ma mõne lugejale lähiajaloost tuttava näite varal, et kõikehõlmavad vandenõud on olemas, kusjuures vandenõulased on pea eranditult täiesti lollid. Selgitan ka psühholoogilisi põhjuseid, miks targad inimesed lolle alahindavad ja kuidas neist endast võivad saada süvariigi pimedad käsilased.

Alustame lõpust, targad inimesed lihtsalt ei suuda mõista lolle ega lolluse üüratut jõudu. Pole tähtis, kas see on ühekülgse elukogemuse, hea seltskonna, erialase lugemuse või intellektuaalse upsakuse tulemus. See lihtsalt on nii. Lollide demokraatlik mass ei lase aga ennast üksikutest helgetest peadest segada.

Rahvusvaheliselt tunnustatud gurmaan võib pükstest välja hüpata, kaheksa miljardit porikärbest manustavad ikkagi väljaheidet. On vägagi õigustatud küsimus, et kuidas suudab seltskond vaimselt täiesti küündimatuid isikuid korraldada vandenõu ja ohata seejärel, täiesti võimatu, see ei saa nii olla.

Aga küsime kuidas debiilikud suudavad hoida käigus päevalehti, pidada E200 tüüpi kontoreid, räppida või näidelda? Kas keegi oskab nimetada mõnda tarka feministi, soroslast või kliimafilosoofi? Ilmselt ei oska, mina ka ei oska, aga ikkagi on olemas nii kliimafilosoofia, päevalehed, süvariiklikud lollideparteid ja nn näitekunst.

Kuidas see võimalik on, seda võin ainult oletada, aga fakt on see, et enamust institutsioone, eriti kultuurilisi, ühiskondlikke ja muid pehmeid jõumasinaid veavad mudalollid koonud. Ministeeriumid ei ole erandiks, ma julgen väita, et ka jõustruktuurid pakuvad teatritele ja päevalehtedele tublit konkurentsi.

Me näeme asutusi ja organisatsioone, mis on mehitatud lollidega. Need asutused ja organisatsioonid on reaalselt olemas ja nad on funktsionaalsed, selles mõttes, et teevad palju kahju rahvusriigile ja rahvuskehale. Iive, eks ole ja elektri hind ja elajalikud maksud jms. Lollid on võimelised organiseeruma ja ükski vastuväide ei päde.

Ma olen kindlalt seisukohal, et lollus on olemas, et lollidega mehitatud institutsioonid on olemas ja sellele teadmisele tuginedes väidan, et ka lollide vandenõu on võimalik. Nähes üleilmse ajuvaba satanistlik-homoseksuaalse vandenõu ilminguid, saab sellest järeldada ainult seda, et see on kas lollide või reptiilide salasepitsus.

Eraldi küsimus on see, kas ebainimlik on ilmtingimata loll, inimeste ja tarkade pilgu läbi ehk küll, aga kotka perspektiivist, insektoidi või halli jeekimi silmaga vaadates vaevalt. Üks Ameerika Kongressi tüüp rääkis just, et nende komisjonis olid jutuks neil erinevat tõugu tulnukaid, kes maamuna pidi ringi sebivad. Mine isahane tea. Kuid siirdume ajalooliste näidete juurde, kus on olnud tegemist ülemaailmse lollide vandenõuga.

Kes mäletab Nõukogude Sotsialistlikke Vabariikide Liitu, NLKPd, ENSVd ja kommunistide kongresse? Mina mäletan seda hästi. Kommunistide vandenõu võttis üle Vene keisririigi ja vallutas hiljem ka Eesti. See oli lollide vandenõu algusest lõpuni, aga see oli edukas vandenõu. Lollide hirmutegude all kannatas kuuendik kogu planeedist ja mõnedki veel.

Minu jaoks on loll ja vandenõulane sünonüümid, sama asi, üks kamp, homogeenne mass. Suurt vahet pole ka selles, kas vandenõu või revolutsioon viiakse läbi kiire tapatalgu korras nagu kommunistidel, või vaikse ülevõtmisega, nagu seda harrastavad sotsireod. Tulemus on sama, kuidas lollid sellega hakkama saavad? Vastus on kirjas ajalooraamatutes.

Keda huvitab, see uurib ise. Tundub olevat kuidagi imelik hakata pikalt seletama, et kommunistid tegid seda, mida nad tegid. Nad tegid, see on fakt. Midagi ei muuda see, kui ma ütlen, et nad olid liiga lollid selleks, et tsaar kukutada, sadu miljoneid inimesi mõrvata ja ülejäänute elu ära rikkuda. Nad olid poolearulised vandenõulased ja nad ikkagi tegid seda.

Kes ei suuda uskuda tänaste lollide vandenõud, ei tohiks mingil juhul uskuda ka kommunistliku partei ajalugu ega üldse mingit ajalugu. Ei saa olla. No ei ole võimalik. Aga ikkagi oli ja on ka täna. Punased vahivad iga nurga tagant vastu. Kui keegi oskab mulle seletada, kuidas kommunism ja kommunistid olid targad, tehku seda transvestiitide häälekandja arvamusosakonnas.

Ma ei välista võimalust, et vandenõulaste kontori tagatoas istub paar mõtlikku nupumeest, see võib nii olla, aga see ei ole vajalik, lollid saavad ka ise väga hästi hakkama. Karl Vainol ei olnud mingit tagatuba tarvis. Teda toetasid välised jõud, ka tänaseid vandenõu tobukesi toetavad välised jõud, USAID lõpetas, teised jätkavad.

Vandenõu ei vaja vaimuvalgust, see oleks priiskamine, et tuima näoga keskkontori ettekirjutusi täita, mingit täielikku jama papagoina järgi korrata ja toimivaid mehhanisme lõhkuda, selleks ei ole vaja olla geenius. Iga loll saab hakkama lambaliku allumise ja lammutamisega.

Aga just see ongi vandenõu, on alati olnud. Lollide komitern, kretiinide internatsionaal ja idiootide keskkomitee annavad suunised, lihtne debiilik teeb, mis kästakse. Kuhu tark siin süsteemis panna ja milleks teda vaja peaks olema? Targa teeb selline asjade käik muidugi tigedaks, aga karavan liigub kuristiku servale aina lähemale.

Püromaan Herostratos ei kuulu ühtegi vaimuhiiglaste nimistusse ja seda põhjusega. Iga loll võib Artemise templi maha põletada. Hästimakstud, usin ja psühhopaadi kalduvustega lollpea võib omasuguste seltskonnaga hävitada nii tsivilisatsiooni, inimkonna kui ka looduse, vähemalt mõneks ajaks.

Ma lähen koguni nii kaugele, et väidan kindlas kõneviisis – lollide vandenõu on lollide ainus ellujäämisstrateegia. Kui lollid ei oleks organiseeritud ja moodustanud kõikehõlmava salaseltsi, oleksid nad ammu välja surnud. Lollide vandenõu eitamine on teene süvariigile, aga seda juhtub ka paremates kärgperedes.

 

Sven Sildnik,

Sisepaguluses 15.08.2025

 

Exit mobile version