Suurbritannia euroskeptikust (majandus)analüütik Ambrose Evans-Pritchard on võtnud vaatluse alla olukorra valimistejärgses Itaalias ja leiab, et ükskõik, millised parteid Itaalias valitsuse ka moodustavad, euro hävitavad nad nii või teisiti.
Itaalia protestimeeleolust on välja kasvamas tõeline mäss. Muretud turud usuvad, et seda on võimalik kuidagi ohjata. Investorid käituvad, nagu loodaksid nad Itaalias järjekordse, juba tavaks saanud tehnokraatide valitsuse pukki panemisele. Või siis, et Viie Tähe Liikumise juht Luigi Di Maio klopsib kokku vasaktsentristliku koalitsiooni, mis ei erine kuigi palju eelmisest koalitsioonist.
Turud on rahunenud ka seetõttu, et laualt on maas otsene ähvardus viia läbi referendum eurost loobumiseks ja nn Italexitiks. Kuid paistab, et nad ei mõista seda, et Viie Tähe ja Liiga juhitud parempoolne koalitsioon on mõlemad rahaliidu liikmetena ebakompetentsed. Nad õõnestavad eurot seestpoolt, mis on küll pikaajalisem protsess, kuid samas Berliini ja Brüsseli jaoks hirmutavam.
Suurettevõtte Pirelli juht Marco Tronchetti Provera pelgab, et hetkel valitseb vaikus enne tormi. Samuti on ta hoiatanud, et Itaalia võib sattuda sarnasse olukorda nagu on võlakriisis vaevlev Kreeka. Kuid selles osas Provera eksib. Kui Euroopa Liidu poliitiline eliit peaks üritama lämmatada nn Itaalia kevadet samamoodi nagu tehti Kreekas, lendab kogu Euroopa projekt vastu taevast.
Itaalia ei saa endale enam eksimusi lubada. Ülemaailmsest majanduse taastumisest jäi riik kõrvale – seda „tänu“ Euroopa Keskpanga kriminaalselt vastuolulistele poliitikatele aastatel 2010-2012, Saksamaa poolt peale sunnitud kasinuspoliitkale aastatel 2012-2014 ja nn ELu bail–in meetmete tõttu pankadele. Itaalial on õnnestunud alles nüüd, üheksa aastat pärast eelmist majanduskriisi, hakata stabiliseerima oma riigivõlga. Kuid selleks on juba väga hilja. Eurotsooni väike majandusbuum hakkab taas vaibuma. Ülemaailmne majanduslangus 2019. aastal võib saabuda enne, kui Euroopal on õnnestunud luua raha- ja fiskaalpuhvreid. Ja kui see juhtub, siis on Itaalia plahvatuse epitsentris.
Parempoolse Liiga euroskeptikud juba usuvadki, et järgmine majanduslangus paiskab Itaalia maksujõuetuse kriisi. Ja nad on valmistamas ette vahendeid, mis võimaldaksid riigil end kaitsta ja aitaksid vältida eurotsooni bail-out meetmete kuristikku langemist. Turgude jaoks peaaegu märkamatult on nad tulnud välja plaaniga võtta kasutusele euroga paralleelne valuuta. Tegemist oleks kaubeldavate tähtajatute võlakirjadega, millega saaks katta valitsuse võlga ja tasuda võlausaldajatele.
Endine peaminister Silvio Berlusconi on juba ammu mänginud sarnase ideega. Eeskujuks on sõjaväe poolt kasutusele võetud valuuta 1943. aastal pärast Sitsiilia vabastamist. Tookord trükiti raha Washingtonis ja see kehtis kuni 1951. aastani.
Liiga peaökonoom Cladio Borghi on lubanud avalikult, et paralleelvaluuta skeem võtab Itaalias vaikselt ilmet ja kui see tuleb, siis on Itaalial valuuta, mis on riigi suveräänse kontrolli all. Ning Euroopa Liit ei saa sinna mitte midagi teha. „Meie ei ole Kreeka, me oleme palju suurem riik ja me maksame ELu eelarvesse raha. Seega, kuidas saaks Brüssel meid peatada?“ rääkis Borgi.
Itaalia selline plaan tõmbaks kriipsu peale Euroopa Keskpanga võimalusele kontrollida rahapakkumist ja hävitaks Saksamaa ning Hollandi poliitilise üksmeele europrojekti osas. Itaalia majandusteadlaste soov paralleelvaluuta käibele võtmiseks on tingitud soovist luua olukord, kus Saksamaa oleks sunnitud tülgastusega eurotsoonist lahkuma. Tegemist on omamoodi kõige „puhtama“ moodusega lammutada süsteem ja ennetada nõrgemate euroriikide sattumist devalvatsioonispiraali.
Euroopa Liit on kohelnud Itaaliat äärmiselt halvasti – nagu nad on kohelnud halvasti ka Suurbritanniat – ja sellest tingitud tagajärjed ei ole EL-ile kohe kindlasti mitte meelt mööda.
Allikas: The Telegraph
Refereeris Triin van Doorslaer