ÜRO peasekretär Antonio Guterres nimetas mullu juunis president Kersti Kaljulaidi kaheks aastaks naiste, laste ja noorukite õiguste eestkõnelejaks – nüüd, mil Eestisse on saabunud 35 000 Ukraina sõjapõgenikku, on ekspresidendist vähe kuulda.
Kui guugeldada Kaljulaidi nime ja Ukrainat, siis tuleb ette ainult lugu sellest, kuidas “President Kaljulaid kutsub üles annetama Ukraina sõltumatule meediale” – ei näe midagi põgenikest, naistest, lastest ja noorukitest.
ÜRO eestkõneleja peaks praegu sagima ringi Pagulasabi, majutusasutuste, riigiametite ja lihtukrainlaste siinsete “kodude” vahel, et saada aimu nende vajadustest, muredest ja lootustest – aga Kersti Kaljulaidi pole ei kuulda ega näha. Ju siis pole põgenikud tema silmis külastamist väärt.
Kolumnist Ivan Makarov tõi hiljuti võrdluseks Angelina Jolie, kes on juba Ukraina naiste ja laste juures käinud. Käis ka Kaljulaid, aga tema pidas seal globalistliku poliitikaplatvormi Jalta Euroopa Strateegia nõukogu koosolekut.
ÜRO maine kukub kolinal, kui seda esindavad Kaljulaidi-sugused, kes on naiste, laste ja noorukite õiguste eestkõneleja ainult mugavustsooni piires.
Värske uudis ütleb: Euroopa Parlament kutsub Euroopa Liitu (EL) üles kaitsma Ukrainast põgenevaid naisi vägivalla ja inimkaubanduse eest ning kindlustama neile parema ligipääsu tervishoiuteenustele. Ehk oleks Kersti Kaljulaidil aeg astuda Mart Helme kõrvale, et naisi ka tegelikult kaitsma hakata.
Internetis aga kirjutatakse: “Tähelepanelikud kodanikud märkasid kummalist nähtust – nimelt liikus õhtupimeduses väike valgusallikas korrapäraselt vasakule ja paremale. Kokku kutsutud teadlased lahendasid mõistatuse. Meie ÜRO naiste ja laste õiguste üleilmne eestkõneleja avaldab toetust Ukraina rahvale.”
UU