EKRE poliitikud on pidevalt rääkinud sellest, et võimaliku sõja korral idanaabriga ja selle ärahoidmiseks tuleb orienteeruda USA-le, sest Lääne-Euroopa on oma kaitsevõime täielikult manduda lasknud ega soovi ei ennast ega teisi kaitsta.
ERR vahendab uuringukeskuse Pew Research Institute küsitluse tulemust, mille järgi sooviks ainult 34 protsenti sakslastest ja 41 protsenti prantslastest oma riigi sõjalist sekkumist, kui Venemaa mõnda NATO riiki ründaks. Sõjalise abi andmise vastu on 53 protsenti prantslastest ja 60 protsenti sakslastest.
Samas näeks 63 protsenti sakslastest ja 57 prantslastest, et sellises olukorras sekkuks Ameerika Ühendriigid oma vägedega. Ehk siis tahavad lääne-eurooplased sõdida võõraste kätega, ise heaoluühiskonna mugavustsooni jäädes.
Kui siia lisada Saksamaa süvenev majanduslik koostöö Venemaaga ning suurenev sõltuvus gaasijuhtme Nord Stream 2 kaudu tulevast Vene toormest, siis võib nõrga sõjalise võimekusega Saksamaad pidada igati ebakindlaks liitlaseks. Ka Prantsusmaa on Macroni ambitsioone arvestades kehv partner.
Saksamaa kaitsevõime üheks allaviijaks peetakse praegust Euroopa Komisjoni presidenti Ursula von der Leyenit, kes oli kaitseminister 17. detsembrist 2013 kuni 17. juulini 2019. Ka praegune naiskaitseminister Annegret Kramp-Karrenbauer on Bundeswehri laostamist jätkanud.
Peamisteks Eesti sõjalisteks liitlasteks tuleks endiselt pidada, USA-d ja Poolat, koostöö osas ka teisi Balti riike ja Soomet.