Uued Uudised

Andres Raid: rohepöörde telgitagused pole sugugi rohelised

FILE PHOTO: Lengths of pipe wait to be laid in the ground along the under-construction Mountain Valley Pipeline near Elliston, Virginia, U.S. September 29, 2019. Picture taken September 29, 2019. REUTERS/Charles Mostoller/File Photo

Kas rohepööre on vaid ilus jutt ullikestele ning kohapealsetele ülimalt toimekatele aktivistidele?! Vaadates veidigi sügavamale kipub see just nii olemagi.

Samal ajal, kui suurpangad räägivad muinasjutte null-emissioonist ja kasvuhoonegaaside kuratlikust põlvnemisest, on maailma 60 suuremat panka investeerinud alates 2016.aastast fossiilkütuste ärisse 4,6 triljonit dollarit ja seda pärast seda, kui rõõmuhõisetega võeti vastu Pariisi kliimakokkulepped. Vastavalt viimati ilmunud fossiilkütuste finantsaruandele on just need investeeringud ohuks mingitelegi lootustele
saaste vähendamiseks maailmas.

Nende faktide taustal tundub kuidagi eriti naiivne kogu see retoorika, mis on valdav ka Eesti majandusmeeste ja -naiste sõnavõttudes ja selgitada on seda võimalik vaid kas lausrumaluse või siis totaalse teadmatusega maailmas tegelikult toimuvate protsesside suhtes.

Paljude rahvusvaheliste organisatsioonide (Oil Change International, the Rainforest Action Network, the Indigenous Environmental Network jt) raportis juhitaksegi tähelepanu suurpankade retoorika ja reaalse tegevuse vastukäivusele ja raport juhibki tähelepanu asjaolule, et tegelikkuses antakse fossiilkütuste kasutamisele hoogu juurde. Selle kõige juures on üks „aga“ – kogu fossiilkütuste äris ringlev raha koondub üha kitsama ringkonna kätte ja teeb niigi rikkad veelgi rikkamaks ja vaesed veelgi vaesemaks.

Ainuüksi 2021.aastal finantseerisid suurpangad valdkonna äri 742 miljardi ulatuses. Sel aastal kallasid 60 panka 185,5 miljardit saja kompanii rahakoktti ja põhiliselt kulub see meres puurimisele, söetööstusele, veeldatud gaasi tootmise infrastruktuurile ja palju poleemikat põhjustanud USA põlevkivigaasi tootmisele, mille tehnoloogia on kõike muud kui loodust säästev (fracking).

Pangamaailma suurtegijad JPMorgan Chase, Citi, Wells Fargo, and Bank of America haarasid endale veerandi oma eriliste projektide jaoks, sealhulgas Mountain Valley Pipeline, mida finantseerivad JPMorgan Chase, Wells Fargo, and Bank of America, Guayana merepuurimine (JPMorgan Chase, Citi, and Bank of America) ja Line 3 Pipeline (TD, Scotiabank, and the Bank of Montreal) ja kõik need plaanid millegipärast lähevad libedalt läbi vaatamata põliselanike raevukale vastuseisule.

Niipea, kui miljardid on kohale jõudnud, ununevad nii põlisasukad kui ka nende huvid, traditsioonid ja väljakujunenud arusaamad, vajadusel asustatakse need rahvad ümber ja asendatakse uue rändama harjunud seltskonnaga, kellele piisab sellestki, et ta kohapeal tööd saab ja kui auk tühjaks kaevatud, siis otsitakse lihtsalt uus koht ja võimalus.

Muu maailma kahjuks tõeks osutunud praktikat tasuks ka siin arvestada ja silmas pidada.

Andres Raid, ajakirjanik

Exit mobile version