Liberalism, mis pani aluse Lääne maailmale, on asunud seda nüüd hävitama, kirjutab The Telegraphi kolumnist Nick Timothy.
Pommirünnak Nantes’i katedraalile Prantsusmaal on õudne, ent sellest hoolimata väga täpne metafoor praegustele pöörastele aegadele. Me ei tea veel, kes soovis seda kaunist jumalakoda hävitada, kuid meile peaks olema selge selle tegevuse tähendus.
Viimastel aastatel tavapäraseks muutunud rünnakud kirikutele on pandud toime anarhistide, nihilistide, islamistide ja teiste poolt. Kuid jättes kõrvale eesmärgi – või selle puudumise –, on nende rünnakute taga peituv sümbolism väga selge. Kirikud ja katedraalid esindavad religioossust, usku ning Euroopa kristlikku pärandit. Kirikud ja katedraalid on meie kultuurilise ja rahvusliku identiteedi osad.
Kirik on institutsioon ja kristlus on traditsiooniline usk, mis on julgustanud meid põlvkondade kaupa üksteisega arvestama ja leppima, tegema üksteise ja kogukonna heaks ohverdusi. Kristlus on õpetanud meid omaenda isikliku materiaalse kasu kõrval panustama ka ühise heaolu loomisse. Sarnane roll on olnud ka näiteks heategevusorganisatsioonidel, filantroopsetel fondidel jne, mille eesmärgiks on samuti olnud solidaarse ja sidusa ühiskonna loomine.
Sellest hoolimata ei ole võimalik nimetada praeguseid Lääne riike sidusateks ühiskondadeks. Suurbritannias määrab lapse tuleviku enamasti vanemate rahakott, mitte lapse võimed, sotsiaalne liikuvus on kriisis. Ka sotsiaalne solidaarsus on kriisis. Sellele lisandub kultuurilise liberalismi ja agressiivse identiteedipoliitika salakaval mõju.
Kõigi nende probleemide põhjuseks on liberalism, ideoloogia, mis pani aluse meie moodsale Lääne maailmale. Liberalism ei tegele ühise heaolu edendamisega, sest liberalismiidee tugineb individuaalsete vabaduste äärmuseni viimisel.
Süüdi on ka liberalismi universaalsus. Liberaalid alahindavad kultuurset ja institutsionaalset konteksti ning kogukondade ja riikide ajalugu. Nad eeldavad, et kõik inimesed kogu maailmas on ratsionaalsed vabaduseotsijad. Ja see viib igasuguste erinevate valearusaamadeni välispoliitikast, demokraatiast ja immigratsioonist.
Liberaalid toetavad massilist immigratsiooni, kuna riigipiiride olemasolu tähendab nende jaoks vabaduse piiramist ja kuna kultuuriliselt mitmekesistes ühiskondades on lihtsam lisada põliskultuurile ja identiteedile irratsionaalseid ripatseid.
Ent arvukad akadeemilised uurimused on kinnitanud, et mida mitmekesisem on ühiskond, seda vähem leidub selles usaldust ja vastastikust toetust ning seda vähem ollakse valmis maksma makse üldiste avalike teenuste ja sotsiaalsüsteemi ülalpidamiseks.
Paljud liberaalid õigustavad pluralismi ja tolerantsust, ent liberalism võib muutuda väga kergelt illiberaalseks ja ebatolerantseks: konservatiive ja traditsioonide hoidjaid narritakse, rünnatakse ning nende tegevust õõnestatakse. Asja iroonia on aga selles, et mida sügavamale kriisi langeb Lääne ühiskond, seda selgemaks saab, et liberalism on alati sõltunud just neist samadest institutsioonidest, traditsioonidest ning eluviisist, mida nad ründavad.
Võimalik, et liberalism jääb püsima ka ilma kristlike väärtuste ja stabiilse rahvusliku identiteedita, kuid kindel selles olla ei saa. Ning siit on paslik tulla tagasi Nantes’i katedraali juurde. Me nägime jumalakoda leekides, kuid leekides oli midagi palju enamat. Nimelt Lääne tsivilisatsiooni alustalad.
Allikas: The Telegraph