Lääne-Euroopa on “paremäärmuslusest” teinud deemoni, mille varju jäetakse kõik teised deemonid.
Saksamaal tõusis mullu paremäärmuslike, seal hulgas antisemiitlike kuritegude arv, teatas siseminister Horst Seehofer kolmapäeval “murelikult”.
Võimud registreerisid 2019. aastal 41 000 poliitiliste motiividega kuritegu alates vihakõnest ja kehavigastuste tekitamisest süütamiste ja tapmisteni. Seda on 2018. aastaga võrreldes 14,2 protsendi võrra rohkem, vahendab BNS.
Kuigi Saksamaal toimus mullu mitu tõsist paremäärmuslikku kuritegu, on suur kasv tõenäoliselt tekkinud vihakõnedest – ja mitte nende arvu kasvust, vaid seetõttu, et “vihakõne” alla on hakatud laduma üha uusi arvamusavaldusi, mis vasakliberaalidele ei meeldi.
Paremäärmuslike ühenduste liikmed sooritasid 9,4 protsendi võrra rohkem kuritegusid, nende arvel on üle poole kõigist poliitiliste motiividega kuritegudest, väidab aruanne.
Mõistagi puudub analüüs selle kohta, mis eelnes “poliitiliste motiividega kuritegude” kasvule – näiteks Chemnitzi rahutusi peetakse paremäärmuslaste süüks, kuigi algpõhjus oli islamistlike migrantide mõrvakuriteos. Ilmselt on “paremäärmuslike” kuritegude kasv tingitud ka islamiterrori kasvust.
Nimetatud kuriteoliik moodustab Saksamaa seadusrikkumisest väga väikse osa, kuid demokraatia stabiilsuse seisukohast on areng murettekitav, ütles siseminister.
Minister pole “väga väikese osa” puhul eriti varmas rääkima islamistliku taustaga või vasakäärmuslikest kuritegudest, mis on üsnagi verised – kas sellised kuriteod siis sobivad “demokraatia stabiilsusesse”?
Paremäärmuslikel motiividel on toime pandud 93,4 protsenti antisemiitlikest ja 90,1 protsenti islamivastastest kuritegudest, sõnas Seehofer.
Kas antisemiitlikes kuritegudes on ikkagi nii suur osa neonatsidel, samas kui ka islam on Palestiina konflikti arvestades vägagi juudivastane? “Paremäärmuslaste” suur protsent “islamivastastes” kuritegudes aga on seletatav sellega, et ka islamiäärmuslus on Saksamaa vägagi kuritegelik ja seal rakendub juba “hammas hamba vastu” ehk vastupanuliikumise moment.
Kui kuritegevuses on väikese osaga kuriteoliigile nii suur tähelepanu pööratud, on alust arvata, et ei võidelda mitte “äärmusluse”, vaid parempoolsusega üldse.