7. aprillil oli Rootsis kurb tähtpäev. Kolm aastat tagasi, 7. aprillil 2017 toimus nimelt Stockholmi kesklinnas viie inimese surmaga lõppenud džihaaditerroristi korraldatud rünnak. Rootsi politsei peab aga riigile suurimaks ohuks hoopis paremäärmuslust.
2017. aasta 7. aprillil sõitis Usbekistanist pärit asüülitaotleja Rakhmat Akilov varastatud rekaga Stockholmi ühel rahvarohkel kaubatänaval rahva hulka. Surma sai viis inimest, nende hulgas ka 11-aastane tüdruk, lisaks said kümned inimesed vigastada, mõned neist tõsiselt. Hiljem selgus, et Akilovil olid sidemed ISISe ja teiste islamiäärmuslaste rühmitustega ja ta mõisteti süüdi terrorismis.
Kui aga Rootsi kaitsepolitseilt hiljuti küsiti, millised on riiki ähvardavad peamised ohud praegu, hoiatas terrorismivastase võitluse osakonna juht Fredrik Hällström hoopis paremäärmuslaste eest. Rootsi TV4-le antud intervjuus väitis Hällström, et islamistid ja parempoolsed on üksteisest eristamatud ja kujutavad endast Rootsi ühiskonnale täpselt ühesugust riski. Ta lisas, et parempropagandat tehakse üha rohkem ja ka see on tema sõnul sarnane ISISe tegevusele.
Rootsi kaitsepolitsei avaldas hiljuti ka raporti, milles väitis, et Rootsis on islamistide poolne oht vähenemas, kuid tõusuteel on paremäärmuslusest tulenev oht. Politsei andis hiljuti välja ka uued juhised, kus on laiendatud paremäärmusluse definitsiooni ja nüüdsest sisaldab see rahvuslust, LGBT-vastast aktivismi ja feminismivastasust. Raporti kohaselt tuleb piirata internetis selliste ideede levitamist ühiskonnas.
Rootsi kaitsepolitsei andmetel elas 2017. aastal Rootsis umbes 2000 islamiäärmuslast. Samuti on Rootsist pärit ligi 300 ISISe võitlejat, kellest umbes pooled on nüüdseks Rootsi naasnud ja vaid väga vähestele neist on määratud kriminaalkaristus.
Allikas: Voice of Europe