Tuuleparke rajavad ettevõtjad haistavad riigipoolsel toel rikastumist ning monstrumalade arendamine on jõudnud pandeemialaadsesse faasi, kus minnakse piltlikult öeldes üle laipade, kaasatakse propagandasse peavoolumeedia ning pöördutakse oma eesmärgi nimel kohtutesse.
Kuna arendajatele terendab kopsakas füür, siis siin vahendeid ei valita ning selles vastasseisus püütakse meelitada nii kohalikke omavalitsusi kui ka tuulegeneraatoritele jalgu jäävaid elanikke omakorda rahaga.
Kremli käsilased?!
Kui see ka ei aita, võetakse arsenalist välja järgmised relvad, milles üheks on näidata tuulikuvastaseid… Kremli käsilastena. Ja kui see käsitlus pole veel piisavalt ajuvaba, siis on abiks, kui pidada enda kodu eest võitlejaid lihtsalt uhuudeks.
On veel üks variant – vaigistada vastaseid sellega, et märgistada see võitlus EKRE siltidega ja ajada kogu vastupanuvõitlus poliitiliseks, mille justkui ei ole miskit puutumust ei keskkonna, ei kohalike elanike heaolu ega nende tervisega.
Nõnda ongi viimasel ajal toimuv võtnud hüsteeria mõõtmed, kus rohehullusest ja rahast pimestunud valitsejad on muutunud suisa nõrgamõistuslikuks. Palju on räägitud ja kirjutatud juba sellest, kuidas rahandusminister Jürgen Ligi valitsevast Reformierakonnast ütles ajalehele Sakala, et „Kremli käsilased on tuulikute vastu võitlejad kindlasti“.
Lühiusutluses Sakalale ütles Ligi tuugenite vastu protestijate kohta, et pole vahet, kas vaktsineerimine, elektriliinid, polügoonid, tuulikud või muu. “Isegi “rahvajuhid” ja parteid on samad. Selleks ei pea neil olema Kremliga mingit isiklikku sidet peale vaimse. Nad isegi ei teadvusta, kust oma jama ammutavad,” sõnas Ligi.
https://sakala.postimees.ee/8183921/jurgen-ligi-kremli-kasilased-on-tuulikutega-voitlejad-kindlasti
See on tema poolt stiilipuhas trollimine. Ligi muidugi võib ju mõelda, et pool Eestit on kremlimeelsed, sest tahavad elada oma kodus nagu enne, mitte häirivate tuuleparkide kõrval, mis nende kodude juurde püstitatakse. Aga siin on see pisike detail, et ta on minister. Ja minister ei peaks sellist vastutustundetud möga ajama.
Loomulikult pole ta ainus. Hiljutisel valitsuse pressikonverentsil ütles peaminister Kristen Michal enam-vähem sama, kui kukkus samuti nn Kremli kaardiga vehkima (Michal: „Erinevad Eestile mitte head soovivad seltskonnad on liitunud energiatootmiste vastu“) ja nimetas neid lutiidideks ehk masinalõhkujateks, kes olid ajaloos teadupärast tööstusrevolutsiooni vastu Inglismaal. Selline võrdlus oma tänaste inimeste suhtes on aga täiesti kohatu! Ja kuna selle tuulepargindusega on tuli nii takus, siis enam ei loe viisakus ega kaugeltki mitte diplomaatia ja muidugi kaob koos sellega ka selge mõistus. Loll on muidugi raske olla ikka ka.
No ja kui tuulikute vastasus on putinism, siis jõuame siit edasi sinna, et kõikide nende lolluste ja kahjulike otsuste vastu (kaasarvatud maksutõusud), olemine on putinism. Ja nagu EKRE esimees Martin Helme irooniliselt märkis – üldse, kogu Reformierakonna võimul märatsemise vastu olemine on putinism.
Aga oluline – kogu see survestamine ja sildistamine on kokkuvõttes viinud praegusel niigi hapral ajal sellesse ohtlikku etappi, kus inimesed hakkavad oma riiki vihkama. Riigijuhte niikuinii. Siit küsimus – siis tegelikult meie julgeolekut õieti õõnestab?
Läinudlaupäevases Vikerraadio poliitilises jutusaates jäi kõlama ühe ajakirjaniku kommentaar, et ta tahaks olla küll tuuleparkide vastu, aga vaat ei saa, sest siis peab olema ju EKRE poolt või „elukutseliste protestijatega“ ühes rivis.
Siin on ka vastus küsimusele, miks kogu seda võitlust püütakse näidata EKRE teemana – saab mingi osa tülikatest vastastest nullida. Kuid just EKRE ongi ainus erakond, kes oma rahvale appi tuleb ning kohalikes omavalitsustes sellele hullusele vastu seisab.
Ajakirjanik mõtles mäsu eest leidmata selle välja
Ajakirjandusel on siin muidugi oma roll ja vastutus, kuid meedia pole paraku võtnud positsiooni, mis oleks rahva poolel. See on ka omal veidral kombel loogiline, sest ajakirjanikud elavad reeglina Tallinnas ja sinna neid sadu teletorni kõrguseid propellereid ei püstitata.
Siit jõuamegi artikliteni, mis kannavad lennukaid, kuid ilmselgelt kallutatud pealkirju. Näiteks: „See on genotsiid!“ Tuulepargi arendusi peatatakse üle Eesti massihüsteeria ja tapmisähvardustega“.
„Survegrupid proovivad tuuleparkide arendusi peatada vandenõuteooriate ja vägivaldse retoorikaga. Ühtse võrgustikuna töötavad nii looduskaitsegrupid, vandenõuteoreetikud kui end põliselanikeks nimetav seltskond,“ kirjutavad vasakideoloogiast kantud kirjatsurad Eesti Ekspressis.
Rahvuskonservatiivide vihkajana tuntud autorid jõuavad loomulikult nii EKRE kui ka Vene propagandani ning topivad vastutustundetult, et mitte öelda sihitult ja sihilikult kõik ühte lausesse, luues paralleele kõikvõimalike ja -võimatute seostega, kus märksõnadeks Prigožini trollivabrik, vandenõuteoreetikute võrgustik jms. Ainult mitte Eestimaa inimeste kodud ja elud.
Üks hiljuti Roelas peetud infotunni osalenu kirjeldas toimunut Äripäeva portaalis Lääne-Virumaa Uudised nii: „Esmaspäeva õhtul Roela rahvamajas toimunud tuuleparkide teemaline infokoosolek sarnanes vallarahva kulul ja tuulikuarendajate huvide eest toimunud huumoriõhtuga, kus lambakarjast saaki jahtiv ajakirjanik, suukorvistav moderaator, isetekkeline ekspert ja rahulolevad vallaametnikud ühiselt rahvast grillisid. (—) Ja seda kõike vürtsitas ajakirjanik, kes lootis eest leida mäsu, mille selle puudumisel lihtsalt välja mõtles.“
Siin mõtleb ta end maarahva eeskõnelejaks pidavat Rein Sikku, kes talle omaselt Maalehes lihtsalt vahtu kloppis ning ettemõeldud stsenaariumi vormistama läks. Artikli pealkiri räägib ise enda eest: „Terviseteadlase tümitamine Vinni valla tuulikukoosolekul“.
Muide, nimetatud moderaatoriks oli Marko Pomerants, praegune suhtekorraldaja ja endine multiminister Isamaast. Selle kohta veel üks lõik koosolekul osalenud inimese artiklist Lääne-Virumaa Uudistes: „Moderaatori eesmärk on ka selge! Tema manitsev ja patroniseeriv suhtumine ei aidanud kuidagi kaasa koostöise õhkkonna saavutamisele. Meile tehti otsesõnu selgeks, kuidas tuleb viiskalt käituda, vaikselt istuda ja ettekandjaid solvamata kuulata ning kuuletuda. Sest eksperdid teavad kõige paremini, kuidas rahvas on tegelikult rumal.“
Tekib küsimus, kuidas on ajakirjanikud sinna jõudnud.
Sellele annab vastuse samuti ajakirjanik Inga Raitar, kes on vastandunud peavoolule. Ta kirjeldab paljude ajakirjanike ühist pummeldamist sotsist siseministri Lauri Läänemetsaga klubipeol, mis on neil päevil kõvasti meediaruumi täitnud: „Ma imestasin, kuidas on võimalik, et Terevisiooni intervjuus tuuleparkide teemal antropoloogiga (nojah, ka antropoloog on teadlane) survestas ERR ajakirjanik oma küsimustega „eksperti“ tuugenite vastastesse halvasti suhtuma. Algul tundus, et ma kuulsin valesti, kuid kui juba teine kord, kui antropoloog püüdis rääkida, et tegelikult võib viga olla tuulikurajajate halvas või olematus kommunikatsioonis, keeras reporter oma küsimused otsesõnu teisitimõtlejate vastu. Talle sekundeeris samal päeval samas teemas ja sama suhtumisega Delfi ajakirjanik… kõik ajakirjanikud oleks nagu kusagil kokku leppinud, kuidas peab asjasse suhtuma.
Juba mõnda aega jääb meediat lugedes mulje, et kuidagi üleöö saavad kõik ajakirjanikud mingist teemast väga ühtmoodi aru. Kusjuures teemat pole enne sel kujul avalikult käsitletud. Aga vaadates nüüd ilmsiks tulnud „DJ Läänemetsa pidusid“ saab selgeks, kust tuleb korraga kõigi väljaannete meediategelaste soov käsitleda teemasid just nii, nagu seda sooviks võimul olijad. Selge – ajakirjanikel on vaja kutset järgmisele peole. Saad kutse, saad „kõrgete ja tegijatega“ samas ööklubis tekiilat lonksata ja peomüras end ehk võrdsenagi tunda – no just nii nagu Gatsby pidudel, kus nõrkemiseni möllas New Yorki kogu „progressiivne ja respektaabel seltskond“. Ja kes siis meediast ei tahaks olla „siseringi infoväljas“ ja valitute salapidudele pääseda?“
Viidatud Gatsby oli filmist „Suur Gatsby“ – vaesest perest noorest mehest tipprikas, kes korraldas laristavaid pidusid. Tegelikult maksid tema peod kinni allilmategelased, kel oli vaja leida legaalseid kohti poliitikute ja teiste „vajalike pealilnlastega“ kohtumiseks. Peol, kus jook voolab ojadena ja kuhu kõik tahaks kutset omada, on ülimalt lihtne tagatoas tegelikele finantseerijatele vajalikke asju paika panna. Ainult kutsuja peaks olema neutraalne, et kõik ühtviisi tulla saaks ja tahaks. Selle “neutraaluse” eest Gatsby rikkaks tehtigi.
“Valel poolel” asunud teine ajakirjanik Katrin Lust sellele peole lustima ei lastud, sest ta ei kuulu siseringi. Lust kommenteeris enda väljaviskamist sõnadega: “Ma arvasin naiivselt, et ERRi ajakirjanikud on sõltumatud või vähemalt ei ole need, kes hoiatavad ministrit teise ajakirjaniku kohaloleku eest. Kuidas ma pärast seda vestlust üldse saan vaadata saated „Impulss“, „Pealtnägija“ ja „Esimene stuudio“ ja arvata, et see on neutraalne ja erapooletu ajakirjandus, kui ERRi ajakirjanik ja ministri nõunik on vabal ajal sõbrad!?”
Kuidas tuul, nõnda teadus
Samuti Roelas osalenud terviseteadlane Triin Veber ahastab sotsiaalmeedias selle üle, et “EKRE on käivitanud valeinfo kampaania tuuleturbiinide tervisemõjude kohta”.
“Minu poole on pöördunud mitmed ajakirjanud, et saada tõenduspõhist infot tuulikute tervisemõjude kohta ja internetis leviva valeinfo kohta, kohe peaks ilmuma Delfi faktikontroll, millalgi märtsis tuleb eetrisse minu intervjuu ka Osooni saates. Lisaks kutsuvad vallad mind esinema oma tuulikute planeerimise infopäevadele. Eile osalesingi Vinni valla infopäeval. Minu jaoks oli tegemist väga ebameeldiva kogemusega. Minu ettekande välja kuulutamise ajal levis juba saalis pahameeleümin. Ettekannet püüti katkestada hüüetega,” kirjutas õrnahingeline teadlane, kartes, et varsti võetakse ette tema vastane isiklik rünnak, “kindlasti kuulete kusagilt kuidas ma pole mingi ekspert ega tea üldse mitte midagi, olen ära ostetud tuulearendajate poolt, aga võimalik et mind süüdistatakse ka milleski absurdses, narkomaanias vms, mõeldakse välja naeruvääristavaid hüüdnimesid.”
Samas samuti justkui teadlane Jüri Lavrentjev räägib täna hoopis vastupidist juttu sellele, mis ta rääkis viis aastat tagasi. Kas tõesti teaduse alustalad muutuvad nii ruttu? Tema, muide, nimetab tuulikuvastaseid soolapuhujateks.
Lõik Novaatorist: “Samuti kummutab Lavrentjev levinud valearvamuse, et inimese erinevatel organitel, nagu maksal, kopsudel, südamel, on kindlad resonantsisagedused, mille tõttu paneb infraheli need võnkuma ja võib neid organeid kahjustada. “Seda võib täiesti kindlalt väita, et sellise ebasümmeetrilise kujuga elunditel puuduvad resonantsisagedused. Lisaks on õhul ja selles levivatel helilainetel liiga väike tihedus ning seega ka väike impulss, et mingeidki organeid peale kõrva trumminaha liikuma panna,” toonitas ta.”
2019. aastal kirjutas sama teadjamees infraheli kohta nii: “Inimorganitel (maks, süda, kops, aju jm) on kindlad omavõnkesagedused, millise juures tekib neis resonants, mil nende võnkeamplituud läheb väga suureks. See omakorda tekitab häireid nende organite töös.”
https://digi.geenius.ee/…/eesti-teadlane-selgitab-mis…/
https://novaator.err.ee/…/professor-soolapuhujad…
Ent tagasi “vandenõuteoreetikute” juurde, keda üks minister masinalõhkujateks ja teine Kremli agendiks ning teadlane soolapuhujaks mõnitab.
„Me ei taha, et meile valetatakse! Me tahame, et meie eluolu puudutavad otsused oleksid meiega päriselt ja ausalt läbi arutatud! Jah, me oleme olnud köögilaua taga kirujad ja siis kannatanud välja järjekordse hulluse, mis meile kaela on sadanud, kuni sellest saab uus normaalsus.“ Nii kirjutab inimene, kelle kodu lähedale on plaan rajada sadu 300 meetri kõrguseid tuulikuid.
Hispaania kirjaniku Cervantese romaanis “Don Quijote” ründab peategelane odaga tuuleveskit. Sellist võitlust tuuleveskitega peetakse kujuteldava vaenlasega võitlemise sünonüümiks, see on lootusetu ja asjatu võitlus, sest võita on seda võimatu. Aga pärismaailmas ei saa alla anda, sest kõik tahavad oma üht ja ainsamat elu elamisväärselt mööda saata.