Teisipäeval avaldati meedias välisluureameti aastaraamatus sisalduvad analüüsid, mis näitavad, et Venemaal ja Eestis toimuval on suured sarnasused.
BNS: “Sõja negatiivset mõju tajuvad Venemaal nii tavakodanikud kui ka tippametnikud ning sõja jätkumisega kaasnevad seal üha tõsisemad majandusprobleemid ja mittesõjaliste valdkondade täielik unarusse jätmine, kirjutab välisluureamet oma värskes aastaraamatus.”
Kommentaar: Eesti majandushädad tulenevad Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside saamatusest, ebakompetentsusest ja kaasaminekust globaalsete lollustega (rohepööre). Kui lähtuda siin Eesti valitsuse riiklikust propagandast, et Eesti hädades on süüdi Putin, siis saab korrata sama, mida on öeldud Venemaa kohta: “sõja jätkumisega kaasnevad seal üha tõsisemad majandusprobleemid ja mittesõjaliste valdkondade täielik unarusse jätmine”.
Eestis ju see nii toimubki: palju vahendeid läheb Ukrainasse, mis mõjutab negatiivselt oma riigi hakkamasaamist, julgeolekumaksu näol on kehtestatud sisuliselt sõjamaks, mis paneb ühiskonna sõjarežiimile, kannatavad mittesõjalised valdkonnad, nagu teede-ehitus, sotsiaalsfäär jne. Seda võib küll hinnata paratamatuse ja vajadusena, aga fakt on see, et olukord on sarnane idanaabri juures toimuvaga.
BNS: “Seetõttu kasvab 2026. aastal Venemaal majandusliku ja sotsiaalse ebastabiilsuse risk. Keskmine venemaalane adus läinud aastal veelgi ilmsemalt, kuivõrd mõjutab sõda tema igapäevaelu. Olmetasandil andis sellest kõige ilmekamalt märku Ukraina droonirünnakutest tingitud bensiinikriis.”
Eestis on majanduslik ja sotsiaalse ebastabiilsuse aeg samuti käes, siin mõjutab olmetasandil inimesi rängalt energiakriis, sealjuures eriti kõrge elektrihind. Venemaa osa energiakriisis on olemas, kuid põhiraskuse tekitavad rohepööre, oma põlevkivienergeetikast loobumine ja orienteerumine röövellikule NordPoolile. Keskmine eestimaalane adus läinud aastal veelgi ilmsemalt, kuivõrd mõjutab Reformierakonna tegevus rohepöörde ja Ukraina abistamise võtmes tema igapäevaelu, kui parafraseerida välisluureametit.
BNS: “Poliitilisel tasandil hakati juba täiesti avalikult rääkima vajadusest kärpida sõjakulude katteks muid eelarvekulusid ning alanud aasta eelarvesse lisati sõjakulude põhjendusel hulgaliselt maksutõuse. Enda eest räägib ka tõik, et 2025. aasta eelarvedefitsiit kasvas algselt planeeritust kordades suuremaks – siin on sobiv meenutada Putini lubadust sõja algusaastatest, et Ukraina vastu sõdimist ei rahastata muude valdkondade arvelt.”
Ka Eestis räägitakse juba ammu muude kulude kärpimisest kaitsekulustuste nimel. Kui võtta välisluureameti tekstist välja Putin ja Venemaa ning asendada see Michali ja Reformierakonnaga, ei tuleks selles lõigus midagi muuta. Maksutõusud kaitsekulude sildi all, paigast ära riigieelarve, Ukraina abistamine oma rahva arvelt – oleme Venemaa kaksikvend.
BNS: “Tegelikkus on aga ootuspäraselt kujunenud teistsuguseks. Sõja negatiivset mõju tajuvad selgelt ka Venemaa kõrgemad ametnikud. Konkurents vähenevate ressursside pärast koos vajadusega nähtavamate ebaõnnestumiste puhul patuoinaid leida tõi 2025. aastal kaasa tavatult palju korruptsioonisüüasju just kõrge profiiliga ametnike hulgas. Teravnesid ka võimuladviku erimeelsused majanduspoliitika suhtes – isegi niivõrd, et eriarvamused majanduse hetkeseisu ja keskpanga rahapoliitika asjus jõudsid korduvalt avalikkuse ette. Kurioosseim näide pärineb Ida majandusfoorumilt, kus Sberbanki juhi German Grefi väitele Venemaa jõudmisest “tehnilisse stagnatsiooni” järgnes samal üritusel Putini enda kommentaar, milles stagnatsiooni muidugi eitati.”
Jällegi täiesti ülekantav Eesti ühiskonda. Reformierakonna majanduspoliitika räsib juba ka Eesti jõukamaid (kõrged elektrihinnad). Korruptsioon Eestis kasvab – värske näide on Postimehe lugu “Kopsaka riigihanke võitiski kõrge riigiametniku firma. Konkurent: see näeb halb välja!” Ka Eesti majanduskriis toob üha enam välja vastuolusid Reformierakonna ja tema puudlite vahel riigivalitsemises, Eesti 200 on oravad oma eelnõudega (hasartmänguseadus) pantvangi võtnud. Riigikontrolli, konjunktuuriinstituudi ja nüüd ka statistikaameti raportid puudustest ja korralagedusest riigi majanduses ja rahanduses on leidnud vihast vastukaja ja eitamist valitsuselt ja kogu võimuliidult.
BNS: “Sõja tegelike riigisiseste tagajärgede ulatusest ning tähtsusest andis 2025. aastal ilmekalt märku ka keskvõimu tegevus statistiliste andmete avaliku kättesaadavuse oluliseks vähendamiseks: avalikkuse pilgu eest kadusid näiteks nüansseeritum sündimuse ja suremuse statistika, kuritegevuse tagajärjel hukkunute statistika, samuti mitmed majandusnäitajad.”
Eesti käib täpselt samasugune salastamine, muuhulgas ei räägita ukrainlaste kuritegevusest, kliimaministeerium koristas just ära avaliku info detailplaneeringute kohta, kapo ohuhinnang Tartu vangla kohta peideti, statistikat on üha raskem kätte saada või on see vale (ebatäpne) jne.
BNS. “Samal ajal on ka sõjategevuse peatamine Ukrainas Venemaa režiimi jaoks sisepoliitiliselt vägagi riskantne: nii kaoksid universaalsed põhjendused ja ettekäänded, mida kasutada riigisiseste probleemide puhul. Sõja jätkudes oleks märksa lihtsam säilitada karmi repressiivset survet elanikkonnale ning õigustada demokraatlike vabaduste mahasurumist ja riigi sotsiaalmajanduslikku allakäiku. Sõja jätk aga toob kaasa üha tõsisemad majandusprobleemid ja mittesõjaliste valdkondade täieliku unarusse jätmise – selline olukord loob omakorda pinnast sisepoliitiliseks rahulolematuseks. Seega on režiim jõudnud seisu, kus nii sõja lõpetamine kui ka jätkamine kätkevad eneses sisepoliitilisi riske.”
Kehtib ka Eesti kohta: sõja alguses räägiti, kuidas see tõi kaasa suure populaarsuse nii Kaja Kallasele kui Vladimir Putinile. Kui Ukraina sõda lõpeb, kaob Reformierakonnal võimalus näidata ennast “pistrikena”, kes on mures Venemaa agressiooni pärast – ja tuleb hakata tegelema siseprobleemidega. Kui Ukraina sõda aga jätkub, siis orienteeritus ainult Ukrainale ja sõjaküsimustele süvendab Eesti siseprobleeme veelgi…
Reformierakonna valitsedes on Eestile väga palju sarnasust Venemaaga tekkinud.
Uued Uudised