Uued Uudised vahendavad meediast leitud lugusid meeleavaldustest Venemaa ja Valgevenes ning Eesti poliitikute tollaseid arvamusi toimuvast. Toompea protestide aluseks on teatavasti ennekõike politseile suuremate õiguste andmine nn NETS-i seaduses ning meeleavaldusele järgnenud politsei jõudemonstratsioonid – seega on sündmused võrreldavad, sest ka siin on meeleavaldused suunatud võimulolijate vastu.
Järgnevalt on näha, kuidas kajastab Eesti meedia meeleavaldusi siis, kui need kodus ei toimu ja kuidas räägivad poliitikud siis, kui nende endi vastu ei protestita, vaid see toimub kusagil mujal. Uudistest ja Paeti-Mihkelsoni kommentaaridest joonestub välja ka see, et Eestis kasutatakse täpselt samu vahendeid ja taktikat, mis Venemaal ja Valgevenes, protestide põhjused aga on suuresti samad.
Venemaa
“Putin on varas!” skandeeriti mitmel pool üle Venemaa. Moskvas kogunes tänavatele hinnanguliselt 40 000 inimest, kes nõudsid Putini tagasiastumist. Rahulolematus oli nii suur, et tänavatele tuldi isegi Jakutskis, kus temperatuuripügal oli langenud –50 kraadini. Kokku toimusid meeleavaldused enam kui sajas linnas.
Moskvas Puškini väljakul oli märulipolitsei jäänud ilmselgesse vähemusse, üritades kumminuiade välkudes sundida meeleavaldajate massi taganema. «Austatud kodanikud, see üritus on seadusvastane. Me teeme kõik, et tagada teie turvalisus,» kordas valjuhääldist politseinik, samal ajal kui tema ametivennad protestijaid nüpeldasid.
Kohalikus meedias ilmus video, kus keskealine naine sai märulipolitseilt peksa ja kukkus. Videos tuvastati Margarita Judina, kes küsib kolmelt korravalvurilt, miks nad noori relvituid protestijaid kinni võtavad, mille peale lööb üks politseinikest teda kõhtu. Judina viidi peavigastuse tõttu ravile ja tema olukord on tõsine.
Vene riigitelevisioon aga eiras suuresti meeleavalduste toimumist ning valitsusmeelsed veebiväljaanded süüdistasid Navalnõid vene noorsoo ajupesus.
USA välisministeeriumi kõneisik Ned Price nimetas Navalnõi kinnipidamist ja meeleavalduste mahasurumist muret tekitavaks märgiks kodanikuühiskonna ja põhivabaduste süvenevast piiramisest Venemaal.
Euroopa Liidu välisasjade esindaja Josep Borrell mõistis hukka meeleavaldajate laialdase kinnipidamise ja ebaproportsionaalse jõukasutuse. (Postimees, 21. jaanuar, 2021)
Mida rääkisid sellest Eesti võimupoliitikud?
Marko Mihkelson: “Ühiskonnas on kujunenud mingigi minimaalne hulk neid, kes julgevad eristuda, kes ei karda oma arvamust avalikult välja öelda ning võimudele vastanduda. Võim võib veelgi kruvisid kinni keerata, vabadust ihkavaid inimesi hirmutada, piinata või tappa. Karistamatus on Venemaal (ja ka Valgevenes) kahjuks sügavalt juurdunud. /…/ See võib lühiajaliselt rahva rahulolematuse eest leevendust pakkuda, kuid ühiskonna liigne surve alla seadmine võib anda ka tagasilöögi.”
Urmas Paet: “Järjest rohkematel Vene inimestel on saanud kõrini. Nii autoritaarsest poliitikast, kehvast sotsiaalsest ja majanduslikust olukorrast, võimu ülbusest ja repressioonidest oma inimeste vastu. Navalnõi vahistamine kodumaale jõudmisel sai piisaks, mis ajas karika üle ja tänavatele on tulnud mitte ainult Navalnõi otsesed poliitilised toetajad, vaid ka need, kellele ei sobi poliitilised repressioonid, võimude omavoli ja kehv elatustase.”
“Vene režiimil on praeguses olukorras kaks võimalust – kas üritada meeleavaldusi jõuga maha suruda, inimesi veelgi vahistada ja hirmutada või astuda samm tagasi ja alustada opositsiooni ja ühiskonnaga dialoogi ja vabastada poliitilistel põhjustel vahistatud, enne kui on hilja ja see pole enam võimalik,” märkis Paet.
“Putinile ja Vene reźiimile on tänane päev, kus meeleavaldused toimusid vähemalt 60 linnas, ohumärk. See võib endaga kaasa tuua ennetavate meetmete karmistamise, et meeleavalduste korraldamine oleks keerulisem. See tähendab muuhulgas opositsiooniliste liidrite ja aktivistide vahistamisi, et vähendada aktsioonide korraldamise võimekust. Samuti püütakse ilmselt laiendada ühiskonna hirmutamist. Kokkuvõttes oli tänane meeleavalduste päev märgiline, et osal Vene ühiskonnast on kujunenud olukorrast vägagi kõrini. Edasine sõltub nii nende järjekindlusest kui paraku ka võimudepoolsete repressioonide mõjust,” lisas Paet.
Valgevene
Meediakajastused ühe nädalavahetuse kohta: “Valgevene pealinnas Minskis oli igapühapäevane võimudevastane suurmeeleavaldus, miilits püüdis protestidele kogunevaid inimesi kinni pidada ja takistada nende liikumist kesklinna.
Valgevenelased on protestinud juba kuu aega president Aleksandr Lukašenko tagasivalimise vastu, neljandat nädalavahetust järjest on Minski tänavatel meelt avaldamas üle 100 000 inimese.
Pühapäeval toimus “Kangelaste marss”, milleks valmistudes koondasid julgeolekujõud kesklinna täiendavalt miilitsabusse ja sõjaväemasinaid. Laupäeval ajas maskides märulimiilits jõuvõetega laiali mitusada naist, kes Minskis meelt avaldasid, ja võttis osa neist kinni.
Pealinnas on eile filmitud kaadreid meeleavaldusel politseinikega võitlevatest protestijatest ning meedia teatel on arreteeritud terve rida inimesi. Sarnaseid proteste korraldati ka Brestis ja teistes Valgevene linnades. Opositsioon kuulutas oma veebilehtedel ja sotsiaalmeedias: “Me ei lase tal riiki maha müüa”. Valgevene riiklik uudisteagentuur Belta kinnitas eile hilisõhtul, et Minski tänavatel “kontrollib olukorda politsei”.
Mida rääkisid sellest Eesti võimupoliitikud?
Euroopa Parlamendi saadiku Urmas Paeti hinnangul on Valgevene president Aljaksandr Lukašenka võtnud suuna jõu kasutusele ja repressioonidele, et vastupanu alla suruda.
“Tegelikke muudatusi Valgevenes, tegelikku liikumist vaba ühiskonna poole ja kasvõi uute presidendivalimiste väljakuulutamist saab esile kutsuda ainult siis, kui Valgevene enda inimesed on piisavalt jõulised ja järjekindlad selle nõudmisel ning nüüd pärast paarinädalasi meeleavaldusi see hoog vabaduste nõudmisel ei rauge. Kuigi režiim muidugi teeb selle olukorra järjest keerulisemaks, vahistades opositsiooniliidreid, vallandades inimesi ka töökohtadelt, kes on viimasel ajal protesti avaldanud. Seda kõike silmas pidades on võti edasistes sündmustes ennekõike Valgevene enda inimeste ja Valgevene kodanikuühiskonna käes,” kirjutab Paet.
Marko Mihkelson: “Karistamatus sünnitab uut vägivalda, mida me oleme just nendel päevadel Valgevenes taas kogenud. Seekordsete presidendivalimiste lähenedes oli selge, et Valgevene ühiskonnas on toimunud vaikselt muutus, mida justkui keegi pole tähele pannud. Kümnete tuhandete inimeste vaba meelsusavaldus üle riigi näitas, et Lukašenko ajastu hakkab lõppema. Inimestel on saanud ühtäkki kõrini endise kolhoosiesimehe 26 aastat kestnud ainuvõimust. Valgevene kodanikuühiskond andis 9. augustil tormihoiatuse /…/ Lukašenko püüdis nii enne kui pärast valimisi kasutada hirmutamise taktikat. Ilmselgelt ja massiliselt võltsitud valimistele järgnes rahva kiire ja loomulik protest, mis tõi kaasa korraga nii võikaid repressioone kui rahva erakordset vastupanu.”
Jüri Ratas rõhutas, et rahumeelsete protestide vägivaldne mahasurumine ja opositsiooni rõhumine on lubamatu. “Valgevene inimesed on näidanud üles soovi demokraatlikeks muutusteks, kuid Valgevene juhtkond on vastanud sellele jõu ja vägivallaga. Kutsume ametivõime üles hoiduma igasugusest vägivallast, poliitvangid ja rahumeelsete protestide käigus kinnipeetud vabastama ja alustama kõiki osalisi kaasavat dialoogi lahenduse leidmiseks,” sõnas peaminister.
Eesti võimupoliitikud, kes toetavad Venemaa ja Valgevene protestijaid, pole sama meelt omamaiste meeleavaldajate suhtes, kuigi on näha, et politsei jõudemonstratsioon on täpselt samade eesmärkidega, mis autoritaarsete režiimide juures. Nagu ka protestide tegelikud põhjused.
Pilt: nagu Venemaal ja Valgevenes, nii ka Eestis.
