Ajalugu näitab, et dekadentlikud tsivilisatsioonid hukkuvad ning nende asemel tulevad jõhkramad ja vähemkultuursed, hoiatas EKRE aseesimees ja ajaloolane Mart Helme homoabielu seadustava eelnõu arutelul Riigikogus.
Mart Helme kõne Riigikogus 20. juunil 2023
See, mis siin saalis toimub, on tülgastav. Aga ühtlasi on see hirmutav ja ühtlasi on see masendav. Ajaloolasena ma võin öelda, et kõik see, mida me siin teeme ja läbi elame, ei ole enneolematu ja kordumatu. See on juba olnud ja see on olnud paljudel kordadel ja see on lõppenud alati halvasti.
Toome mõned näited. Jaapani ajaloos on periood, mida me tunneme Heiani perioodi nime all. VII–VIII sajand oma hiilgeajal, kultuuriliselt rikas, aga ajastu lõpul mandus täielikku dekadentsi ja ühtlasi loomulikult ka seksuaalsesse lodevusse, promiskuiteeti ja omasoolistesse suhetesse. Millega see lõppes?
See lõppes Heiani perioodi lõpuga, kus keiserlik dünastia jäeti küll paigale, kuid võim võeti temalt ära. Talle jäeti tema mänguõukond. Algas Kamakura periood ja võimu võtsid enda kätte mehised, surma mittekartvad samuraid, mehed, need, kes ütlesid, et me oleme mehed, me võitleme, me võitleme võimu pärast, me võitleme naiste pärast, me võitleme rikkuse pärast, me oleme mehed. Aga need naised, need dekadendid ja need mehed, kes on küll võib-olla mehelike välisatribuutidega, aga tegelikult ei ole enam mehed, me kõrvaldame võimu juurest.
Prantsuse revolutsioonis toimus täielik mandumine, täielik dekadents. Aadlimehed, aadlinaised – no ega vahet suurt ei teinud, moed olid sarnased, kombed olid sarnased, seksuaalne läbikäimine oli promiskuiteetne. Lugege markii de Sade’i, seal on ikka nii tülgastavalt värvikaid kirjeldusi erinevatest seksuaalse rahulduse saamise moodustest, et mõtled, kas see on inimlik, et niisuguste asjade peale on tuldud. Ei, see ei ole inimlik, see on totaalselt perversne. Ja millega see lõppes? Suure Prantsuse revolutsiooniga. Lõppes selle dekadentliku kliki kukutamisega ja lõppes sellega, et vaene Louis XVI, kes tegelikult lõpuni ei saanud aru, mis ta valesti on teinud või valesti lasknud teha, lõpetas giljotiini all. Sellega lõppes see eksperiment.
Võtame Vana-Rooma. Rooma ehitas oma impeeriumi üles meheliku energiaga ja väga selge soojaotusega. Matroonid ja patroonid. Naised, kes hoolitsesid kodukolde eest, hoolitsesid selle eest, et mehed impeeriumit rajades, sõjakäikudel käies, teisi rahvaid allutades – ükskõik, kas me kiidame seda heaks või mitte –, võiksid teada, et neil on kodus pere, neil on kodus naine, neil kasvavad lapsed, neil on võimustruktuurid, mis seisavad hea selle eest, et nemad oma tööd sõduritena saaksid teha. Ja see ühiskond arenes, jõudis tohutute tehnoloogiliste uuendusteni, kuni ta lõpuks mandus. Kuni ta lõpuks mandus ja mandus täpselt samamoodi sellesse lodevusse, sellesse seksuaalsesse minnalaskmisse, sellesse intsesti, aga selle intsestiga koos veel ka täiesti perverteerunud võimuvõitlusesse, kus emad tapsid oma poegi, mürgitasid oma abikaasasid, mehed mürgitasid oma naisi. Ja nii edasi. See oli see ühiskond.
Arnold Toynbee, kelle esseedekogu ma olen ka varem siin puldis maininud, ennustab seda kõike ette, mis meil praegu Euroopas toimub. Ta ennustab ette pervertide võidukäiku ja ta ütleb, et ma ei taha sellesse uskuda, aga kõik räägib selle kasuks, et Euroopa tsivilisatsioon on määratud hukkuma.
Kui võtame kokku, siis missuguse järelduse me teeme? Dekadentlikud tsivilisatsioonid hukkuvad, aga loodus tühja kohta ei salli. Asemele tulevad maskuliinsed, võib-olla jõhkrad, võib-olla et vähem kultuursed või vähemalt teise kultuuritaustaga jõulised ja väga selgelt oma sooidentiteeti ja oma missiooni nii meeste kui naistena tunnetavad kultuuritüübid.
See juhtub ja see juhtub juba praegu ka Euroopas. Kallid sõbrad, tehke silmad lahti ja vaadake. Kulla sõbrad, liberaalid, moslemid hakkavad teid ühel hetkel tänavatel taga ajama ja lihtsalt maha lööma, lihtsalt maha lööma. Sest nemad võtavad selle dekadentliku tsivilisatsiooni ja kultuuri üle, nii nagu Jaapanis samuraid, nii nagu mitmel pool mujal, nagu barbarid Roomas. Rääkige siis neile inimõigustest, rääkige siis neile võrdsusest, rääkige neile siis armastusest, et mees võib meest armastada.
Unustasin rääkida Kreeka kultuuri allakäigust. Sparta, Ateena hävisid samadel põhjustel. Asemele tuli Makedoonia, maskuliinne, jõuline, sõjakas. See on ajalugu, te ei muuda seda. Ja te tahate, et see ajalugu juhtub meiega. Meie siin selle saali poole peal ei ole nõus sellega, ei tule teiega kaasa, ei muutu dekadentideks ja võitleme oma Eesti eest.