Sel aastal sai täis viisteist aastat ajast, mil Reformierakond kuulutas, et nad viivad Eesti 15 aastaga Euroopa viie kõige rikkama riigi sekka. Nimetati selliseid eeskujusid nagu Rootsi pension, Soome palk, Iiri lastetoetused. Lubadus hõigati välja 2006. aasta novembris ja selle lubaduse najal võitis oravapartei 2007. aasta kevadel valimised, saades 27,8% ja 31 kohta riigikogus. Ansip jätkas peaministrina.
Vaatad seda reklaami ja jättes kõrvale nõretava populismi, mõtled: kui väga erinev on see partei tänasel päeval. Ei mingit juttu sellest, et Eestis on Euroopa suurim majanduskasv, kuid “me suudame ja väärime paremat!” Ei mingit retoorilist küsimust sellest, kas tahaksite paremini elada? Ei mingit ise vastamist, et väärite viis korda suuremat pensionit ega kuulutamist, et Reformierakond teab, kuidas selleni jõuda, kuidas muuta elu paremaks KÕIGIL!
Tänane Reformipartei lubab meile, et tuleb külmetada kodus, tööl, koolis. Manitseb tubasid pimendama ja hurjutab autoga sõitmise eest. Ministrid ei paku enam visiooni sellest, et homne on parem kui tänane, vaid õpetavad aknaid tihendama, vatitupse topelt kasutama ja oma riideid ise paikama. Elekter oligi liiga odav ja maksud lubamatult madalad! Õhk on tiine vihjetest, et oma kinnisvara ja auto eest te ju veel ei maksagi mingeid makse! Parteilased peavad epistlit, kuidas tarbimine on luksus, mida inimesed ei tohiks isegi mitte soovida, sest selle all kannatab planeet.
Ja on ju palju hirmsam, kui kannatab umbisikuline ja tundeelu mitte omav planeet, mitte see, kui kannatavad päris inimesed, kelle eluolu parendamiseks sa neilt palka saad. Tänane Reformierakond lubab mitte paremat tulevikku, vaid kõva kätt ja aina halvenevat elujärge. Päris kardinaalne muutus võrreldes 2007. aastaga, ehk on selline radikaalne retooriline piruett nende kaval viis vingerdada välja täitmata valimislubadustest?
Ma vahel mõtlen, kas nad ise näevad seda irooniat, et erakond, keda nad kõige rohkem vihkavad on tänaseks kujunenud ainsaks erakonnaks, kes veel usub, et parem Eesti on võimalik? Kõik teised müüvad meile allakäiku, vaesust, kannatamist, põhjendusi, miks midagi teha ei saa.
EKRE on ju ainus, kes ütleb, et hinnad peavad minema alla ja palgad-pensionid üles, elu peab minema paremaks ja tõesti kõigil! EKRE on ainus, kes räägib majanduse arendamisest ja kasvatamisest, kes leiab, et ettevõtlust tuleb soodustada, sest seal luuakse seda rikkust, millega saame panna raha juurde meditsiinile, haridusele, kultuurile, riigikaitsele.
Aga võibolla nad sellepärast meid nii väga vihkavadki, et me tuletame neile meelde seda, mida nad kunagi ise endast arvasid, kuid milleks kunagi tegelikult suutelised polnud. Me oleme paremasse tulevikku uskuv erakond. Ilmselt sel põhjusel võitleme me ka nii südikalt oleviku pärast – erinevalt teistest usume, et sellel on mõtet, et tänased võitlused toovad parema homse. Näidake mulle mõni teine erakond Eestis, kes nii mõtleb.
Tasub seda videot vaadata, on kergem valimiskasti juures otsustada.
Martin Helme, EKRE esimees