Eesti, Soome, Läti ja Leedu maksupoliitikat võrreldes selgub, et Eesti on suure maksukoormusega riik, kuid sellest hoolimata kaob osa rahast justkui musta auku.
Sellest, milline on riikide üldine maksukoormus, annab hea pildi SKP ja riigieelarve suhe. Soome sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli 2015. aastal 209 miljardit eurot ja riigieelarvesse koguti 92 miljonit eurot kõiki makse – see on 44% SKP-st. Seejuures moodustab Soomes tulumaks kõigest 5,8% kogu riigi maksutulust.
Eesti SKP oli 2015. aastal 20,5 miljardit eurot ning maksutulu 5,8 miljardit, mis moodustab 29% SKP-st. Seega võime öelda, et otsene maksukoormus on Eestis väiksem.
Ent kui vaatame riigieelarvet, siis pilt muutub. 2015. aasta Eesti riigieelarve oli 8,5 miljardit ehk 41,6% SKP-st ning Soomes (kui arvestada sisse ka KOV kulud) ligi 100 miljardit ehk 50%. Vahe on ainult 8% ja tegelikult isegi väiksem, sest Soome võttis riigieelarve aukude lappimiseks ka laenu.
Teisisõnu, otseste ja kaudsete maksude osakaal on Eestis väiksem, kuid raha saadakse kätte n-ö ümber nurga – riigilõivude, trahvirahade, Eesti Energia kaudu jne. Üldine maksude suhe on meil Soomega seega enam-vähem samas suurusjärgus ja tugineb samale loogikale.
Aga kui Soomes on arusaadav, kuhu raha läheb – tegemist on ühe parimate sotsiaalgarantiidega riigiga maailmas –, siis Eesti puhul on see kaunis ebaselge.
Üllatav pilt avaneb, kui vaatleme Läti ja Leedu numbreid. Läti eelarve oli 2015. aastal 7,6 miljardit eurot ja Leedu oma 9,2 miljardit eurot. Lätis elab kaks miljonit, Leedus ligi kolm miljonit inimest.
Seega võiksime eeldada, et Eestis on riigipoolsed kulutused elanikkonnale (pensionid ja muud toetused) vähemalt kaks korda suuremad kui Lätis ja Leedus. Tegelik vahe on aga mõnedes protsendipunktides meie kasuks. Teed ja muu infrastruktuur pole meil samuti paremas seisus. Eesti kulutab küll kaitseväele rohkem kui naabrid (protsent SKP-st), kuid üldarvudes ollakse sama pulga peal.
Kui jagame riigieelarve elanikkonna vahel, siis saame summa, mida riik tinglikult iga elaniku kohta kulutab: Soome 18 181 eurot, Eesti 7083 eurot, Läti 3800 eurot, Leedu 3172 eurot.
Selle arvestuse järgi peaks Eesti olema 2,5 korda väiksema suutlikkusega kui Soome ning kaks korda edukam kui Läti ja Leedu.
Kui vaatame pensione, siis näeme, et Eesti keskmine pension on neli korda väiksem kui Soomes ja ainult natuke suurem kui Lätis. Läti keskmine pension oli 307 eurot ja Eestis 322 eurot. Seda olukorras, kus Läti eelarve on peaaegu miljard eurot väiksem ja rahvastik pea 800 000 inimese võrra suurem.
Seega võime küsida – kui riigiaparaat, kes tegeleb raha ümberjagamisega, on äärmiselt tagasihoidliku suutlikkusega ning raha „kaob“ kuhugi ära (Estonia Airid? Eesti märgid? Ärma talud?), siis kui palju läheb „paremale“ ja kui palju „vasakule“ igast lisamiljonist, mida maksuamet meie maksumaksjalt välja pigistada suudab?
Ja mis on selle kõige mõte Eesti kodanikule, kes juba praegu maksab kaks korda rohkem kui Läti kodanik, kuid saab vastu sisuliselt samasugust teenust?
Riik vajab ühte suurt auditit, mis selgitaks välja, kuhu meie riigi raha läheb.
Artikli autor Wesse Allik on EKRE Lääne-Tallinna ringkonna aseesimees.