Alex Newman: Poolustel kasvav jää õõnestab kliimasoojenemise teooriaid

Hiljutised uurimused kinnitavad, et lõunapoolkeral ja Antarktikas on jääkiht rekordiliselt kasvanud ja jääkihi paksus on praegu suurem, kui see on olnud mõõtmiste algusajast saadik. Kuna Artkikas siiani jää veidi sulas, eelistasid kliimasoojenemise teoreetikut hoida avalikkuse tähelepanu just seal, kuid 2014. aastal jäi ka Arktikas jää sulamise tempo alla senise pikaajalise keskmise.

Ülemaailmsed temperatuurid on püsinud stabiilsena 18 aasta jooksul, mis on vastupidine ÜRO ennustustele, mille kohaselt oleks pidanud soojenemine pidevalt jätkuma.

Iseenesest peaks ju olema tegemist suurepärase uudisega – süsinikdioksiidi maksud võib ära jätta, samuti võib tagasi võtta maailmalõpuennustused. Ent kliimasoojenemise teooriaid ümber lükkavate faktide kogunemine seab ÜRO ja selle liikmete valitsused silmitsi tõsise väljakutsega. Oktoobri lõpus [2016] kogunevad New Yorkis olulised kliimategelased, et panna kokku rahvusvaheline kokkulepe, seda olukorras, kus ligi 20 aasta jooksul ei ole toimunud kliimasoojenemist ja kus jääkihi paksus on rekordiliselt kasvanud. Lisaks on kasvanud ka avalikkuse skeptitsism kliimaalarmistide poolt esitatud väidetava teadusliku tõendusmaterjali suhtes.

Portaali The New American andmetel on osutunud valeks praktiliselt kõik kliimateoreetikute falsifitseeritavad ennustused – nii mõne aastakümne tagused ennustused maakera jahtumise kohta kui ka hiljutisemad prognoosid kliimasoojenemisest. Väga mitmel juhul on juhtunud täpselt vastupidiselt. Kuid kõige enam on globaalse soojenemise hukatusest jutlustajad eksinud ilmselt Antarktika suhtes, kus merejää tase lööb üha uusi rekordeid.

Kõige hiljutisemad uurimused näitavad, et praegu ümbritseb Antarktikat rohkem merejääd, kui ükskõik millisel ajahetkel mõõtmiste algusajast peale. Hetkel ümbritseb Antarktikat 20 miljonit km2 külmunud merd. Teadlaste sõnul on seda 17 000 km2 rohkem, kui oli aasta varem, mis omakorda oli juba rekordiline aasta, ja 1,2 miljonit km2 enam, kui oli 1981-2010 aastate keskmine. Kliimateadlane Jan Lieser uurimiskeskusest Antarctic Climate and Ecosystems Cooperative Research Centre (CRC) rääkis Austraalia meediakanalile ABC antud intervjuus, et kosmosest vaadatuna ei ole nii suurt jääga kaetud ala kunagi varem näha olnud. „Kolmkümmend viis aastat tagasi saadeti üles esimesed satelliidid, mis annavad meile tõese ülevaate sellest, millised alad on jääga kaetud ja me ei ole mitte kunagi varem näinud midagi sellist. Praegu on jääga kaetud umbes kaks korda nii suur ala kui Antarktika kontinent ja umbes kolm korda nii suur, kui on Austraalia,“ rääkis Lieser.

Kliimaalarmistid on püüdnud süüdistada rekordilise jääkihi tekkimises jälle inimtekkelist kliimasoojenemist. Näiteks selgitas uurimiskeskuse Antarctic Climate and Ecosystems CRC juht Tony Worby hiljutisi arenguid Antarktikas osoonikihi vähenemisega ja atmosfääri soojenemisega, mis on aga vastuolus varasemate ennustustega, mille kohaselt pidi merejää atmosfääri süsinikutaseme suurenemise tõttu hoopis sulama.

Worby väidete puhul on aga kõige suurem probleem selles, et faktid näitavad ümberlükkamatult ülemaailmse temperatuuri stabiilsena püsimist viimase 18 aasta jooksul. Alarmistid on toonud kümneid ja kümneid vabandusi, öeldes, et tegemist on nn pausiga soojenemises. Ent teadlased ja eksperdid, keda alarmistide narratiivi toetavad valitsused ei rahasta, kinnitavad, et inimtekkelise süsinikdioksiidi teooriad ja nn kliimatööstuse poolt tagant ärgitatud kliimamudel ei leia mitte mingit kinnitust. Väga mitmed kliimaeksperdid ja -teadlased on isegi hoiatanud kiiresti läheneva maakera jahtumise eest: Selle tagajärjed võivad osutuda laastavaks, eriti juhul, kui kliimasoojenemise teoreetikutel õnnestub piirata olematu soojenemise egiidi all energia- ja toiduainetetööstust.

Teine kliimaalarmistide taktika on juhtida tähelepanu Antarktika kasvavalt jääkihilt kõrvale sellega, et räägitakse Arktikast. Kriitikud on nimetanud sellist käitumisviisi meeleheitlikuks sooviks jääda siiski oma uskumuste juurde, ehkki tõendid kinnitavad midagi muud. Saksamaa keskkonnateadlane ja professor Fritz Vahrenholt selgitab: „Perioodil 2007-2012 toimunud kiire sulamise järel vähenes jääsulamine 2013. aastal ja veelgi enam 2014. aastal, mil sulamise tase langes alla pikaajalise keskmise.“ Ta lisas, et ka Põhja-Atlandi ookeani soojasisaldus on langemas. „Teisisõnu – 21. sajandi kliimakatastroof jääb tulemata,“ kirjutab Vahrenholt.

Nii mitmedki ÜRO bürokraadid, kelle eksistents sõltub jätkusuutlikust kliimaalarmismist, hoiavad oma päid hoolega liivas. Ent kliimasoojenemist ümberlükkavate tõendite hulga kogunemise taustal näitavad küsitlused, et USAs ei usu enamik ameeriklastest inimtekkelise kliimasoojenemise teooriatesse.

Üha suureneva hulga tõendite kogunemise taustal, mis sõna-otsese mõttes kuhjuvad maakera mõlemal poolusel ja ka nende vahel ja mis lükkavad ümber ÜRO globaalse soojenemise teooriad, seisavad alarmistid oma tahtmisega aheldada inimkond kliimasoojenemise režiimi külge silmitsi Heraklese tööga. Ent lihtinimeste, eriti vaesemate inimeste kaitsmiseks hävitustöö eest, mida kliisoojenemise teoreetikute plaanid endaga kaasa tooksid, peavad ameeriklased jätkama alusetu alarmismi, või kliimapettuse, nagu paljud teadlased seda nimetavad, paljastamise toetamist.

Artikkel ilmus 1. oktoobril 2016.

Allikas: Principia Scientific International  (tõlkis ja refereeris Triin van Doorsaler)

30.11.-11.12.2015 toimunud Pariisi kliimakonverentsil sõlmitud Pariisi kliimalepe võitleb kliimasoojenemisega ning sellega liitunud riigid (ka Eesti) peavad maksma väga suuri summasid. Konservatiivne Rahvaerakond hääletas Pariisi kliimaleppe vastu.

Kommentaarid

Üks kommentaar loole “Alex Newman: Poolustel kasvav jää õõnestab kliimasoojenemise teooriaid

  1. Taivo kirjutas:

    On ka teooria, mis väidab vastupidist. Lühidalt: Soojenemine suurendab ookeanipinna aurumist. Aurumine kasvatab pilvkatet. Valdavad tuuled kannavad pilved polaaraladele, kus lumi alla sajab. Lumikate kasvab niipalju, et paar kraadi soojenemist ei suuda kogu allasadanud lund sulatada ja lumikate hakkab kasvama ning mandrijaää, peale polaaralade ka kõrgmäestike liustikes, paksenema. Pikemas perspektiivis saabuks uus jääaeg.
    Selliseid muutusi on olnud läbi ajaloo. Kuidas sel korral läheb, seda ei tea muidugi ette, sest peale inimmõju on teisi tugevamaidki tegureid.

Kommenteerimine on suletud