29.07.2024
“Päikesetõusuvalitsus” oli juba ette paroodia.
Naiste roll poliitikas on mõnikord kahetine – ühest küljest osad neist väidavad, et pole meestest sugugi halvemad ja tahavad igatist võrdsust, samas kui nad satuvad keerukatessse olukordadesse, võtavad nad siiski appi oma soolise identiteedi.
Kui president Kersti Kaljulaid andis Kaja Kallasele peaministrivolitused, korraldati suur šõu nimetuse all “päikesetõusuvalitsus” – ja juba siis ütlesid mõnedki naispoliitikud, et pole õige rõhuda valitsuse soolisele koostisele, sest ka vastutust ja vastuseid hakatakse nõudma “naiste valitsuselt”. Seda ei kuulatud ja nii ongi Raplamaa Sõnumitel aeg oiata.
“Mitte üks teine president Eestis ei ole pidanud kannatama niisuguse meespoliitikute üleoleva põlguse all, mis sai osaks Kersti Kaljulaidile. Ja vaevalt on maailmas mõnda teist peaministrit, kelle hävitamiseks kütsid kadedad mehed vihale terve ühiskonna,“ kirjutab väljaanne.
Ei, mehed pole kadedad, vaid mõned naised on rumalad. ERR kirjutas 2016. aastal: “President Kersti Kaljulaid loobus ametisse nimetamise päeval esimese Eesti riigipeana tema auks korraldatavast tänujumalateenistusest.” Selline asi solvas Eesti usklikke väga ning tekitas esimese mõra ühiskonda, seda enam, et uus president jagas selgitusi alles paar päeva hiljem. Oleks Kaljulaidil veidigi taipu olnud, oleks ta ühiskonnale omi plaane aegsasti selgitanud, aga oskamatult pani ta tööle just selle, et kõiki tema tegemisi hakati juba kriitiliselt jälgima.
Kas “kadedad mehed” keelasid Kaja Kallasel rääkida Riigikogu valimiste kampaania ajal sellest, et Reformierakonnal on plaanis makse tõsta? Ei, selle otsuse tegi ta ise ja hiljem selgitas ise samuti, et maksudest rääkimine olnuks ebapopulaarne. See oli tema isiklik ja erakondlik pettus ja kas ühiskonna “kadedatel meestel” tulnuks siis petist kiita?
Jutud elektrimolekulidest, selgitused koroona kohta kahe Bangladeshi küla näitel, pensionäride hakkamasaamise võrdlemine oma hästitasustatud vanematega või soovitused panna elektriarvete vähendamiseks karastusjoogid lumehange ei jäta just erilist muljet taibukusest ja intelligentsist. Kaja Kallasel on ka isiklik läbikukkumine, millest väga ei armastata rääkida – tema ja Hanno Pevkuri initsiatiiv “Miljon mürsku Ukrainale” takerdus poole miljoni peale, ukrainlased aga lootsid vastupealetungi ajal just asendusmoonale.
Kaja Kallase valitsedes langes riik sügavasse kriisi, peaministri enda, tema erakonna ja valitsuse maine langes alla poole sellest, millega võideti valimised. Taas võib öelda, et on ju kriis, aga Kaja Kallas ei näidanud mingit oskust sellega efektiivselt hakkama saada. Kõiki enam kui kolme tema võimuaastat saatsid ainult peaministri süüdistused varasemate valitsuste pihta, samas kui üks tema vihasemaid kriitikuid Mart Helme ütles: “Peaminister peab riigi üles ehitama sellest, mis tal ametisse astudes käepärast võtta on!” Kaja Kallas aga rääkis aina, mis tal võinuks olla.
Raplamaa Sõnumid kirjutab Kaja Kallasest: “Tema kindlameelne vastuseis häbematutele misogüünilistele rünnakutele ja särav karjäär saavad olema eeskujuks paljudele naistele. Põlglikel meestel tuleb sellega leppida. /…/ Näiteks naispresidendi ja naispeaministri saime mitmest suurest riigist varem, aga selle asemel, et kujunenud olukorra üle uhked olla, tõusime üsna üksmeelselt oma naisliidrite vastu üles.”
Peaminister ei astu ametisse, et võidelda “häbematute misogüüniliste rünnakutega”, tema kohuseks on võidelda oma riigi ja rahva eest. “Hiilgavast karjäärist” aga räägivad Kaja Kallase madalad populaarsusprotsendid ja need ei ole ju ainult meeste arvamus – peaminister on saanud suurt kriitikat ka oma erakonna seest, sealhulgas endise peaministri Andrus Ansipi poolt. Ja välismaalt saadud “hiilgav karjäär” ei ole väga realistlik, arvestades, et miljoni mürsu algatusega Kaja Kallas põrus.
Raplamaa Sõnumid teavad väga vähe maailma asjadest: mitte ainult Kaja Kallas ei saanud kriitikat tunda, vaid ka konservatiivne Itaalia peaminister Giorgia Meloni saab just praegu tunda väga võimsaid rünnakuid tema vastu “kadedate vasakliberaalsete meeste” poolt.
Kui maailmapoliitikas seatakse eesmärgiks “triibulised nimekirjad” võimupoliitikas, siis nende alusel paika pandud naispoliitikud kukuvad varsti: nii taandus Soomes Sanna Marin Peteri Orppo ees, Leedus sai presidendiks Gitanas Nauseda, mitte Ingrida Šimonyte… Eks Kaja Kallas pandi samuti peaministriks lihtsalt sellepärast, et Eestis oleks naisvalitsusjuht, tema võimekus ja kompetents polnud siis olulised…
Väljaanne kirjutab veel: “Samast klassist mehi on sinna kõrvale panna vähe.” Jutt käib endiselt Kersti Kaljulaidist ja Kaja Kallasest. Aga pange Kaja Kallas ja Martin Helme väitlema majanduse ja rahanduse teemal, ilma et nad küsimusi ette teaks ja paberitest järele vaadata võiks – on juba ette teada, kes võidab.
Uued Uudised