Mart Helme kiri erakonnakaaslastele: 2017. aasta näitas, et meie erakonda on Eestile vaja

“Meie rahvusriikluse kõige kandvamat tala ehk eesti keelt saetakse nii Brüsseli kui Moskva poolt kahemehesaega. Ja pole ühtegi teist erakonda peale EKRE, kes näeks selles probleemi,” kirjutab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme oma aastalõpupöördumises erakonnakaaslastele.

Uued Uudised avaldab Mart Helme pöördumise täismahus:

Head erakonnakaaslased,

2017 on lõpusirgel. Mida öelda kokkuvõtteks? Oli aasta, mis näitas veenvalt, et meie erakonda on Eestile vaja. On vaja eesti rahvale, ka neile, kes sellest veel aru ei saa ja kes elavad ikka veel kellegi poolt heaoluühiskondades õhku visatud fantaasiates, nagu poleks rahvusi ja rahvusriike enam tarvis ning nagu peaks rahvad oma suveräänse otsustusõiguse loovutama mitte kellegi poolt valitud Euroopa komisjonile ja teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele.

Mööduv aasta kinnitas kõigile, kes näha tahtsid, et meie erakond on Eestis ainus, kes pole meie rahvusriikluse järk-järgulise ja vabatahtliku loovutamisega nõus. Ja aasta lõpp näitab ka, et meie võitlus selle nimel ei lõpe mitte aastavahetusega, vaid kandub üha edasi. On ju praeguseks juba päevakorda kerkinud järjekordsed teemad, kus meie rahva õigustest ja tahtmistest üle sõidetakse.

Näiteid? Euroametnik Matti Maasikas on ilma igasuguse volituseta eesti rahvalt ja riigikogult teatanud, et Eesti on Suurbritannia lahkumise järel valmis suurendama osamakseid Euroopa Liidu eelarvesse. Ma ei tea, et Mati Maasikas otsustaks meie riigieelarve üle. Küll tean ma aga, et seda teeb riigikogu.

Jüri Ratase valitsus otsustas äsja, et võtab Türgist vastu 80 immigranti. NB! Need immigrandid ei lähe aastal 2015 eesti rahva tahte vastaselt Taavi Rõivase valitsuse poolt kokku lepitud kvoodi alla, vaid tulevad Eestisse kvoodiväliselt. Kes andis Ratasele selle otsuse langetamiseks volitused? Igatahes mitte riigikogu, eesti rahvast rääkimata.

Meie püha eesti keel on vene valijate ja Toomide-Kõlvartite pantvangis oleva keskerakondliku valitsuse heakskiidul järjest suurema surve all. Selle viimaseks näiteks on õigekirjaoskuse kontrollist loobumise katse suulisel riigieksamil. Hetkel on plaanile rahva pahameele tõttu pidur peale tõmmatud, kuid tundes poliitikuid ja kalasilmseid riigiametnikke – selle juurde tullakse vaikselt ja salakavalalt uuesti tagasi, sest eesmärk on ju Moskvast nendesamade Toomide ja Kõlvartite kaudu paika pandud: vene keelest peab saama teine riigikeel. Kui lisame siia meie ülikoolides toimuva internatsionaliseerimise, näeme, et meie rahvusriikluse kõige kandvamat tala ehk eesti keelt saetakse nii Brüsseli kui Moskva poolt kahemehesaega. Ja pole ühtegi teist erakonda peale EKRE, kes näeks selles probleemi!

Ent ANNO 2017 paljastas midagi veelgi õõvastavamat – nimelt selle, et Kadriorus istub meil president, kes selle asemel, et meie põhiseaduse kirjasõna ja mõtet vankumatult ellu viia ja kaitsta, on asunud seda täiel innul lammutama. Kersti Kaljulaidi nõudmine, nagu peaks riigikogu kooseluseaduse rakendusaktid vastu võtma või muidu teevad seda riigikogu eest kohtud, on sisuliselt putš. See on õigusriigi koos viimasele omase võimude lahususe põhimõttega likvideerimine. Kui president ei saa aru, et kohtud tegutsevad küll sõltumatult, aga siiski riigikogu poolt vastu võetud seaduste raamides, siis ta kas ei saa asjadest adekvaatselt aru (millest järelduvalt ei sobi ta ametisse) või püüab oma ametiseisundit kuritarvitades riigikogust (mis erinevalt temast on saanud mandaadi rahvalt, mitte tagatubadest) üle sõita. Ka sel juhul ei kvalifitseeru ta oma ametisse.

Kui arvestada, et ka meie eelmine president oma ärmatamiste, (purjus?) säutsumiste ja naisskandaalidega ei sobinud ametisse, ongi meie erakonna riigikogu fraktsioon välja töötamas presidendi tagandamise seaduseelnõud, mille kavatseme töösse anda uue aasta hakul. Eesti on parlamentaarne vabariik ja ükski rahva mandaati mitte omav, süvariigi poolt meile sokutatud president ei saa luua endale illusiooni, nagu võiks ta rikkuda oma ametivannet, sõita üle teistest põhiseaduslikest institutsioonidest, käituda vääritult ning ignoreerida põhiseadust, mille kaitsmise funktsiooni seesama põhiseadus vabariigi presidendile paneb.

Eelpool toodud näited demonstreerivad seda, mida tähelepanelik vaatleja teab juba ammu: et Eesti elab sügava suveräänsuspuude seisukorras ja et võimul olevad erakonnad ei näe selles probleemi. Pigem vastupidi, meie praeguseks põlvkonnavahetuse korras võimu üle võtnud broilerpoliitikud näevad selles mugavusstsooni, sest alati on ju kergem käia peremeeste suuniste järgi kui oma õiguste – eesti rahva õiguste – eest võidelda. Taas oleme me ainsad, kes näevad siin probleemi ja on valmis meie suveräänsuse taastamise eest võitlusse minema.

Siinkohal tahangi rääkida meie erakonnast. Mööduv aasta oli meile pingeline. Pidime kohalikel valimistel kogu jõudu kokku võttes rinda pistma meist kohalikes volikogudes palju soodsamal positsioonil olevate vanade erakondadega. Lõppkokkuvõttes läbisime takistusraja edukalt. Me katsime oma kandidaatidega suurusjärgus kaks kolmandikku omavalitsustest ja suutsime saada oma esindajad pooltesse haldusreformi järgsetesse omavalitsustesse. Eriti suureks töövõiduks võime pidada, et meil läks hästi linnades, sealhulgas Tallinnas. Meie konkurentide jutud sellest, nagu oleks meil läinud halvemini kui ennustati, ei pea paika. Me tõusime nullist ja tegime ära pool rehkendust. Me teeme ülejäänud poole ära järgmistel riigikogu valimistel. Me teame ju nüüd, pärast kohalikke valimisi paremini, kus me oleme nõrgad ja mida meil on vaja teha, et tugevamaks muutuda. Meil seisab selles kontekstis ees väga pingeline ja töökas aasta ja ma olen kindel, et me kõik anname tulemuse saavutamiseks oma parima. Võin kinnitada, et juba praegu käivad läbirääkimised paljude inimestega, kes on avaldanud soovi erakonnaga liituda või erakonda muul moel toetada.

Ärme unustame, et need jõud, kes ei soovi Eesti muutumist Poola, Ungari ja Tšehhi taoliseks endast lugu pidavaks ja oma suveräänsust kaitsvaks riigiks, ei istu samuti käed rüpes. Eelseisva aasta jooksul näeme igasuguseid issanda imesid, mida valijaskonna lollitamiseks ette võetakse. Ühega ehk Reformierakonna rebrändimisega ongi juba algust tehtud. Kaunis Kaja peab kõigi nunnumeetrid põhja keerama ja oravad sellega kuuse latva lennutama. Aga kuuse ladvast võib alla sadada muidki poliittehnoloogilisi kingitusi, mille tegelik eesmärk on vaid üks: hoida eestlased usus, et just sealt tuleb messias ja hea elu, tugev Eesti ja rikkuselt viies riik.

Kallid kaasvõitlejad! Meid püütakse näidata kahe teema parteina – homod ja immigrandid. Ei ole nii. Me oleme ka suveräänsuse partei. Me oleme eesti keele partei. Me oleme tugeva esmase kaitsevõime tagamise partei. Me oleme maaelu ja põllumajanduse ausse tõstmise partei. Me oleme puuetega inimeste ja nende hooldajate inimväärse elu eest seismise partei. Me oleme lastega perede eest seismise partei. Me oleme Eesti ettevõtjate partei. Ja me teame, mida selleks on teha vaja, et kõiki neid asju madalikult lahti lükata. Meil on valmimas täiesti uue maksupoliitika kava. Meil on täiesti uue valimiskorra kava. Meil on rahvuskeskse haridus- ja kultuuripoliitika kava. Meil on kogu Eestit – mitte üksnes Ida-Virumaad – hõlmava regionaal- ja majanduspoliitika kava. Me hoiame neid kavasid targu esialgu kalevi all, sest me oleme kogenud: kui me need liiga vara välja käime, kaaperdavad konkurendid need ja lörtsivad ära, sisuliselt midagi muutmata.

Ma kinnitan kõigile: me oleme täis tahet ja võitlusvaimu oma ideed ellu viia. Ma kinnitan kõigile: üha rohkemad inimesed saavad sellest aru ja asuvad meid meie püüdlustes toetama. Ma kinnitan kõigile: aasta 2017. oli meile edukas ja ma olen täis usku ja veendumust, et aastal 2018 me jätkame oma rasket, aga tänuväärset tööd.

Valgeid jõule kõigile! Uuel aastal uue hooga!

Mart Helme,
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees

 

Kommentaarid