Kaja Kallase viimane valitsus alustas kärpimistega just suurperede juurest, peaminister ise on jutlustanud naiste karjääripürgimust ning soovitanud neil mitte olla “jalgadega sünnitusmasinad”, kogu Reformierakonna poliitika, sealhulgas läbisurutav automaks, on olnud perevaenulikud – ja see annab ennast tunda isegi digiriigi igapäevaelus.
Muidugi pole puudujäägid IT-sektoris alati otseselt Kaja Kallase süü, need (taand)arengud on kestnud juba aastaid, kuid Reformierakonna seekordne võimulolek on sündmusi sedavõrd forsseerinud, et nende negatiivne mõju aina kiireneb.
ERR vahendab: “Statistikaameti tööturu kiirstatistika näitab, et viimase poolteise aasta jooksul on nii info ja side tegevusalal laiemalt kui ka kitsamalt programmeerimise valdkonnas töötavaid 20—29-aastaseid noori jäänud vähemaks.
Kui 2023. aasta juunis töötas programmeerimise tegevusalal tippspetsialistina 3920 noort, siis selle aasta juunis vaid 3370 noort vanuses 20—29 aastat. Teistes vanusegruppides tippspetsialistide arvu puhul nii suurt vähenemist märgata ei ole ning vanuses 40—59 aastat on neid hoopis juurde tulnud.
Andmeteadur Kadri Rootalu sõnul saab öelda, et osaliselt on noorte osakaalu vähenemine info ja side tegevusalal ja programmeerimise valdkonnas kitsamalt kooskõlas rahvastiku koosseisu muutusega. Kui 2019. aastal oli vanusegruppi 20—29 aastat kuuluvate elanike arv Eestis 153 000, siis 2024. aasta 1. jaanuari seisuga 136 000. Vanusegrupis 40—49 aastat on elanike arv aga nende aastatega tõusnud rohkem kui 10 000 võrra.
“Me saame oletada, et varasematel aastatel programmeerimise valdkonnas alustanud noored ongi nüüd lihtsalt vanemaks saanud,” märkis Rootalu.”
Nii jäävadki nooremad vanusegrupid üha väiksemateks – 20-29-aastaseid viie aastaga 17 000 vähem…
Selgituseks kirjutab Postimees: “Eestis sünnib iga aastaga järjest vähem lapsi. Juunis registreeriti perekonnaseisuasutustes 801 sündi – 412 tüdrukut ja 389 poissi. Paraku on seda möödunud aasta juuniga võrreldes üle saja lapse vähem.
Tänavu seni halvim kuu oli märts, kui registreeriti vaid 746 sündi; ka aasta varem oli märts miinuspoole tipus 756 sünniga. Juunis oli sünde rohkem – 801, kuid võrreldes eelmise aasta juuni 915 uue ilmakodanikuga on vähenemine ikkagi märkimisväärne.
Tartu Ülikooli rahvastikuteadlane Allan Puur leiab, et laste sündimus on langenud kahanemisspiraali.”
See ongi probleem, millest praegu võimul olevad Reformierakond, Eesti 200 ja sotsid aru ei saa: kui nad ajavad pere- ja lastevaenulikku poliitikat, soodustavad homoseksualismi ja edendavad sooideoloogiat, teevad ühiskonna maksudega vaeseks ning hirmutavad kliima- ja sõjahüsteeriaga, siis iga aastaga sünnib üha vähem lapsi, üha vähem läheb neid lasteaeda ja kooli, üha vähem ülikooli ja sealt majandusse ning mingil hetkel meil lihtsalt pole inimesi, ka mitte IT-sektorisse.
Jääb vaid võõrtööjõu sisseränne. Aga seegi on kahe otsaga asi. Esiteks, jutt käib kõrgharidusega inimestest, kes piiravad laste saamist kogu maailmas, keskendudes karjäärile, seega ei tooda nemadki rahvastikku juurde. Teiseks, Eesti pole nii rikas, et konkureerida “suurtega”, näiteks Saksamaaga, kes ostab üles parimad “ajud”, seega peab Eesti läbi ajama kehvemate Kolmanda maailma “taibudega”. Oma laste ja noorte pealt uute kaadri hankimine oleks märgatavalt kasulikum, nad on vähemalt Eestiga seotud, aga siinne pere- ja lastevaenulik võimupoliitika viib selleni, et meil oma rahvast enam peale ei tule.
Ja kui oma rahvast peale ei tule ja lisa otsitakse välismaalt, siis ajapikku saabki Eestist välismaa, kus eritrealased peavad kultuurifestivali ning veristavad üksteist kodumaal toimuvate sündmuste taustal – nii see migrantidest üleküllastunud Lääne-Euroopas käibki.
Indrek Neivelt kirjutab praeguste maksutõusude kohta: “Praegune praktika, kus kümmekond inimest kahe nädala jooksul ilma avaliku debatita kõik ära otsustavad, on väga riskantne. Ma imestan, et need inimesed, kes koalitsiooniläbirääkimiste laua taga istuvad, on nõus sellist riski ja vastutust enda peale võtma.“
Sama võiks viia ka pere- ja rahvastikupoliitika raamesse: kümmekond inimest otsustab, et me ei soodusta laste sündi ega toeta peresid – ja nad võtavad endale riski ja vastutuse, et varsti pole eesti rahvast enam olemas. Kui meil ei jätku oma noori IT-sektorisse, siis seda see just tähendabki.
Uued Uudised