07.04.2018
Terroritõrje
Piisab vaid päevauudistesse süvenemisest, kui lugeja hoomab Lääne-Euroopa kadunud turvalisust — Postimehe kaks uudist räägivad tänasest Saksamaast ja Suurbritanniast. Peavoolumeedias on need juba teisejärgulised teated.
Saksamaa lääneosas Münsteris kihutas kaubik jalakäijate hulka, teatatakse vähemalt neljast hukkunust ja kümnetest vigastatutest. Ajakirja Spiegel võrguväljaande andmetel kahtlustavad Saksamaa võimud, et tegemist oli terrorirünnakuga. (Hilisemad andmed seda ei kinnitanud. kuid väited vaimuhaige surmasõidust ajal, mil sellised sõidud on terrorismi tunnuseks, jätavad küsimused õhku).
Briti politsei toob sel nädalavahetusel Londoni tänavatele lisaks 300 korravalvurit, et elanikud ei peaks kartma viimastel kuudel sagenenud pussitamisi ja tulistamisi. Võib eeldada, et need pole mitte britid, kes nuge välgutama on hakanud, vaid kurjategijad on udusele Albionile saabunud väljaspoolt Euroopat.
Stockholmis meenutatakse eelmise aasta veokirünnakut, milles hukkus neli inimest. Terrorist Rahmat Akilov astub enne jaanipäeva kohtu ette.
Islamiterror Euroopas ei üllata enam kedagi, nagu ka see, et võimud ei võta midagi paikapanevat ette, et sellele piir panna — näiteks Lääne-Euroopast ISIS-e ridadesse sõdima siirdunuid lubatakse Rootsi ja Saksamaale tagasi tulla; samas aga jätkuvad Brüsseli rünnakud isemeelsete pagulasvastaste Poola ja Ungari vastu, kelle linnades kaubikud kõnniteedel ei sõida.
Kurb on see, et ka Eestis on ainsana massiimmigratsiooni vastu välja astunud EKRE pidevate rünnakute all ja Tallinna tänavatel kõnnivad ringi mustad ja tõmmud mehed, kelle kodumaal valatav veri paneb mõtlema — kui tähtis või tähtsusetu on neile võõrastele inimelu? Seadusi nad küll ei austa, nagu paar neegrist söögikohaomanikku tõestasid.
Eestis on veel turvaline ja kui EKRE kord võimule jõuab, siis tuleb ühiskonnal globalistlikul osal mõista, et meie kodumaast ei saa Islamiriigi tegutsemispiirkonda mošeede ja no-go-tsoonidega.