14.12.2017
Uno Kaskpeit on üks EKRE Riigikogu saadikutest.
Vabariigi Valitsus on algatanud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõuga on planeeritud kaotada ära kaitseväe ja politsei väljateenitud aastate pension ehk nn eripension. See eriline nimetus on nõukogude ajast üle kantud pärand, kuid Soomes, Lätis ja Leedus kutsutakse seda väljateenitud aastate pensioniks.
Kõige hullem selle asja juures on, et kaitseväes lõpetatakse inimestega teenistusleping 50-lt ja politseis 55-aastaselt. Üldist pensioni hakkavad inimesed saama aga alles 63- aastaselt. Järgnevad 8-13 aastat peavad endised mundrikandjad end kuidagi ise elus läbi vedama. Ümberõppeks on tegelikult liiga hilja, sest midagi erilist lühikese ajaga selgeks ei õpi ja palju neid -turvamehi, kojamehi või puulõhkujaid- ikka korraga vaja on? Selline riigipoolne suhtumine jääb mulle täiesti arusaamatuks.
Huvitav on seegi, et ühtegi analüüsi naabruses asuvate riikide samade teenistuste osas läbi viidud ei ole. Kui näiteks Soomes inimene vabastatakse 55-aastaselt teenistusest, siis hakkab ta saama oma ettenähtud väljateenitud aastate pensioni ja ei ole sunnitud otsima endale mingit juhutööd, et ära elada. Hämmastav, et Politsei- ja Piirivalveamet on omapoolsed ettepanekud teinud, kuid need ei ole midagi ütlevad ja ei käsitle inimesi kes 55 – 60- aastaselt ei vasta enam ettenähtud nõuetele. Kahjuks pole aga Kaitsejõudude Peastaabist saabunud ühtegi ettepanekut. See paneb imestama, et meie kaitseväe juhtkonda ei huvita riigikaitse ning peale 2020. aastat teenistusse asuvate kaitseväelaste tulevik.
Politseiteenistujate ametiühing on teinud väga põhjaliku ülevaate, mis käsitleb antud teenistuse erisusi ja nõudeid. Võrreldes avaliku teenistuse seadusega kehtivad tegevteenistuses olevatele kaitseväelastele ja politseiametnikele suured erisused:
1. Kõrgendatud nõudmised nii teenistusse võtmisel kai ka teenistuse ajal.
2. Füüsiliste katsete sooritamise kohustus.
3. Kõrgendatud nõuded terviseseisundile ning kindla aja tagant vastava komisjoni läbimine.
4. Ametikohalt nõusolekuta üleviimise võimalus.
5. Erakonda kuulumise keeld.
6. Töö- ja puhkeaja erisused, milles ei ole ette nähtud normeeritud tööaja pikkust edasilükkamatu teenistusülesande täitmisel.
Sellised erilised nõuded ja piirangud peavad olema riigi poolt kuidagi hüvitatud, vastasel juhul on tegemist teatud ametnike ebavõrdse kohtlemisega.
Antud eelnõus planeeritakse kaotada politseiametnikele sätestatud vanusepiirang, kuid ei ole ette nähtud mingeid lahendusi üle 55-aastastele politseiametnikele kutsehaigestumise või töövõime languse korral. See tähendab, et pärast aastakümneid kestnud riigi teenimist tõsise vigastuse saamisel või kroonilise haiguse tekkimisel vallandatakse inimene ilma pensioniõiguseta. Ette ei ole nähtud kohustust ümberõppe tagamiseks ning inimväärset sissetulekut täiend- või tasemeõppe ajaks. Arvestades tegevteenistuses kaitseväelaste ja politseiametnike teenistuse eripärasid, tööga kaasnevaid riske nii vaimsele kui füüsilisele tervisele ning neile esitatavaid täiendavaid nõudmisi ja seadusega kehtestatud piiranguid, ei ole ilmselt küsimust selle üle, kas nad on samastatavad tavaametnikega. Selleks et olemasolevat süsteemi muuta, peab olema tehtud väga põhjalikud mõjude analüüsid ning samuti välja toodud naaberriikide süsteemide ülevaade samade teenistuste osas.
Käesoleval ajal on juba probleeme sõjakoolis gruppide täis saamisega, sama probleem on ka politsei poolel. Tegelik olukord on juba praegu selline, kus politsei patrullide arvukus tänaval on vähenenud. Meid ootab ees tulevik, kus pärast 2020. aasta 1. jaanuari kaitseväe tegevteenistusse ja politseisse tulevate inimeste arv langeb järgneva 5-10 aasta jooksul, sest umbes 30-aastaselt hakkavad inimesed oma vajadusi mõtestama pisut teisiti kui nooruses ning aru saama, et nende tulevik on tume.
Kokkuvõtteks: seda pensioni võib nimetada ükskõik kuidas, kuid selle kaotamine toob 10-15 aasta pärast kaose meie riigikaitses ja ka siseriiklikus korrakaitses, sest siis ei jätku enam elukutselisi sõdureid, ohvitsere ega tänaval patrullivaid politseinike. Tänased eelpool nimetatud ametite juhid ei soovi sellele eriti mõelda, sest neid antud muudatused tulevikus ei puuduta. Kõige hullem on see, kui koalitsioon kasutades ära oma enamust Riigikogus surub selle eelnõu läbi, siis ootab meid ees oma riigikaitse ja sisejulgeoleku võimekuse langus ning ehk isegi lagunemine.
Uno Kaskpeit on kolonel erus, Riigikogu liige