Uno Kaskpeit: piirivalvuritest, kes vahetasid oma värvi!

Huvitav oli vaadata kohalike valimiste käiku. Miks? Aga kohe selgitan. Kõigile on väga hästi teada Eesti Piirivalve kurb saatus. Siinkohal tuletan meelde, kes enam hästi ei mäleta.

Soome kolleegid aitasid alates 1993. aasta lõpust meie piirivalvet erinevate koolitustega. Kogu isikkoosseis koolitati välja esmalt piirivalvamise osas, mis hõlmas endas dokumentide kontrolli, rohelise piiri valvamist ning nende tegevuste planeerimist. Sellele järgnes väga põhjalik ja professionaalne riigikaitsealane õpetus ehk sissi koolitus. Kõigele sellele eelnes kolonel Johan Saare organiseeritud ja Maaja Kallase poolt läbi viidud eetika kursuse programm ohvitseridele. Siiani on meeles Saare sõnad: „Mehed, teist tuleb teha enne kultuursed inimesed ja alles siis õpetada tapma!“ Nende koolituste tulemusel said piirivalve ohvitseridest kultuursed inimesed ja head sõjamehed omal alal, kes oskasid hästi kasutada meie maastiku iseärasusi ning rasketel aegadel lugu pidada ka oma meeskonnast.

Vaikne poliitiline surve piirivalvele algas 2003. aastast, kui enam ei võimaldatud läbi viia eelnevalt planeeritud õppekogunemist reservväelastele. Järgmisel 2004. aastal ei kutsutud meie ohvitsere enam kaitseväe õppustele osalema. 2005. aasta esimesel poolel lõpetati Narva-Jõesuu õppekeskuses ajateenijate väljaõpe ning suleti ka õppekeskus. See kõik toimus Isamaa ja Res Publica liidri, Juhan Partsi, valitsuse ajal. Kaitseväe juhatajaks oli toona kunagine piirivalve ülem Tarmo Kõuts. Samal aastal algas uue piirivalve seaduse väljatöötamine, millega planeeriti piirivalve lükata välja kogu sõjaaja riigikaitse süsteemist. Siseministeeriumit juhtis tolleaegne keskerakondlane Kalle Laanet, kaitseministri kohta täitis aga reformierakondlane Jürgen Ligi ning peaministriks oli Andrus Ansip. Piirivalvet juhtis nendel aastatel aga Rooland Peets, kes aitas igati likvideerimisprotsessile kaasa ja seisis hea selle eest, et piirivalve teenistusse võetavatelt piirivalvuritelt kaotada ära ajateenistuse läbimise nõue. Sellega lõi ta nö rohelise tee piirivalve politseiks muutmisel.

Järgmine etapp piirivalve nukras saatuses algas 2009. aastal kui alustati politsei ja piirivalve kokkuliitmise seadusandluse väljatöötamisega. Siseministriks oli toona sotsiaaldemokraadist Jüri Pihl ja valitsust juhtis Andrus Ansip. Hävitustöö piirivalve kallal jätkus 2011. aastal, kui siseministriks oli Ken-Marti Vaher Isamaa ja Res Publica Liidust. Tegevus hoogustus veelgi kui 2014. aastast sai siseministriks Reformierakondlane Hanno Pevkur ning politsei pealikuks Elmar Vaher. Kogu selle aja juhtis valitsust ja kiitis antud tegevused heaks ka peaminister Andrus Ansip.

Kohalikke valimisi oli huvitav jälgida, kuid meele tegi mõruks kui leidsin kandidaatide seast piirivalve aegadest tuttavaid endisi ohvitsere, kes kandideerisid eelpool piirivalve kallal hävitustööd teinud parteide nimekirjadest. Näha oli, et kolleegid pole unustanud tehtut ja soovitud häältesaak läinud valimistel jäi neil kandideerijatel kasinaks. Ma muidugi ei tea, mis on nende inimeste sees toimunud, et nad on maha müünud nii oma au kui ka uhkuse, kuid arvan, et riiklike pühade eel enne piirivalve mundri selgatõmbamist peaksid nad seisma peegli ette, vaatama endale silma ning küsima: „Kas ma ikka väärin seda vormi, et Eesti rahva ja endiste kolleegide hulka minna?“

Mina ja enamus vanu kolleege tegutseme ja seisame selle eest, et taastada hästitoimiv ja iseseisev Eesti piirivalve. Nii nagu kõigis meid ümbritsevates Euroopa Liidu riikides, kel üks ja sama rahutu naaber.

Kommentaarid