Uuring: 52 protsenti ei toeta abielu mõiste sooneutraalseks muutmist

Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitlusest selgub, et 52 protsenti vastajatest ei toeta perekonnaseaduses abielu mõiste juures sõnade „mehe ja naise“ asendamist sõnadega „kahe füüsilise isiku“ ning 40 protsenti toetab seda.

„Abielu mõiste muutmise kohta on viimasel ajal olnud väga mitmeid arvamusküsitlusi, mis on küsinud selle teema kohta erinvate nurkade alt. Näiteks on ühelt poolt küsitud nii, et rõhk on olnud mõistel „õigus abielluda“ ning teiselt poolt selle kohta, kas abielu peaks jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks. Natuke erinevad rõhuasetused sellel põhimõttelisel teemal toovad ilmselt ka natuke erinevad vastused. Kõige kindlam järeldus selle kõige taustal on hetkel ilmselt see, et on üpriski keeruline määratleda, milline on siin täpne toetuse jaotus,“ ütles tulemusi kommenteerides Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölder.

„Käesolev küsitlus puudutab seda teemat teatud mõttes kõige täpsemalt, kuna on küsitud konkreetselt selle muudatuse kohta, mida perekonnaseaduses on abielu mõiste osas plaanitud teha. Siit on näha, et taolise abielu mõiste muutmise vastastel on valijaskonnas mitte väga suur, aga siiski selge ülekaal. Natuke üldistatult võib selle küsitluse puhul välja tuua, et perekonnaseaduse sellise muutmise toetus on kõige suurem eesti rahvusest noorte lastetute naiste seas. Nende valijate hulgas, kellel on vähemalt üks laps, on vastuseis sellele muudatusele suurem kui poolehoid ning eriti kõrge on vastuseis paljulapseliste vanemate seas,“ jätkas Mölder.

Vastajatelt küsiti kas nad toetavad perekonnaseaduse muudatust, mille kohaselt asendatakse abielu mõiste juures sõnad “mehe ja naise” sõnadega “kahe füüsilise isiku”? 40 protseni vastajatest ütles “jah“ või „pigem jah“, 52 protsenti „pigem ei“ või „ei“ ning kaheksa protsenti “ei oska öelda“.

Väga oluliselt erinevad seisukohad perekonnaseaduse sõnastuse osas vastavalt sellele, millist erakonda toetatakse. Valdavalt on sõnanuste muutmise poolt Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetajad. Reformierakonna toetajate puhul toetas sõnastuse muutmist 69 protsenti ja ei toetanud 22 protsenti, Eesti 200 puhul toetas 78 protsenti ja ei toetanud 15 protsenti ning SDE puhul toetas 75 protsenti ja ei toetanud 19 protsenti.

EKRE poolehoidjatest toetas seaduses sõnastuse muutmist vaid 12 protsenti ja ei toetanud 85 protsenti, Keskerakonna osas toetas 22 protsenti ja ei toetanud 74 protsenti ning ja Isamaa toetajate osas 23 protsenti toetab ja 72 ei toeta.

Kui 18-34-aastaste vastajate seas on enamuses vastajad, kes on sõnastuse muutmise poolt, siis alates 35. eluaastast on ülekaalus vastajad, kes sõnastuse muutmist ei toeta. Vastajate haridustaseme põhjal aga suuri erinevusi ei teki ning perekonnaseaduse sõnastuse muutmise puhul on kõikide haridustasemete puhul vastaseid enam kui toetajaid.

Norstati küsitlus viidi läbi teisipäeval ja kolmapäeval läbi veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1000 vastajat.