Jason Reza Jorjani: Ühe iidse rahva uus ärkamine

Jason Reza Jorjani: Ühe iidse rahva uus ärkamine

24.08.2016

Jason Reza Jorjani on pärsia ja Põhja-Euroopa päritolu õpetlane, kes on üles kasvanud New Yorgis. Ta kaitses oma doktorikraadi filosoofias New Yorgi osariigi ülikoolis ja annab praegu New Jersey Tehnoloogiainstituudis loenguid teaduse, tehnoloogia ja ühiskonna ning Iraani ajaloo teemal. Jorjani on Teadusuuringute Seltsi liige ja teeb koostööd Iraani Taassünni Liikumisega, mille eesmärgiks on viia iraani rahvad tagasi oma islamieelsete juurteni. Sel aastal ilmus tema raamat Prometheus & Atlas, mis räägib Euroopa kollektiivsele teadvusele omasest avastus- ja uurimistungist.

Uutele Uudistele antud intervjuus rääkis Jorjani iraani rahvuslusest, muistse pärsia kultuuri jätkuvast konfliktist islamiga, geopoliitikast ja iraani rahvuslaste ühtekuuluvusest kui ka erinevustest Euroopa rahvuslusega.

Mis olukorras on iraani rahvuslus praegu kodumaal ja eksiilis? Kuidas suhtuvad iraani rahvuslased ühelt poolt islamistlikku, teiselt poolt vasakliberaalsesse ideoloogiasse?

Viimase viie aasta jooksul alates 2009. aastal brutaalselt maha surutud ülestõusust on iraani rahvuslusest eksiilis saanud kodumaal tõusvat rahvuslikku lainet organiseeriv jõud. Kuna enamik iraanlasi on kaotanud usu islamivabariiki, domineerib Iraanis maailmavaatena üha enam rahvuslus, mille puhul monarhistide ja vabariiklaste vaheline lõhe ei ole enam tähtis. On küll ka vabariiklasi, keda võib laias laastus pidada kommunistideks, aga suurem osa iraanlasi teab, et just marksistid ja mauistid aitasid ajatollad võimule, ja ei andesta seda kunagi. Seda kutsutakse vasakpoolse intelligentsi ja geriljade “punamustaks liiduks” islamistidega, kes reetsid ja mõrvasid nad pärast 1979. aastal võimule tulekut ühe aasta jooksul. Mida liberaalsem ollakse, seda rohkem süveneb niisiis kahtlus, et tegu on vasakpoolsetega, ja vasakpoolsus on iraani rahvuslaste jaoks vaenlane number kaks praeguse islamistliku valitsuse kõrval. Iraani rahvuslastele pole märkamatuks jäänud ka Lääne liberaalide toetus islamistidele.

Millised ajaloolised mõtlejad on teile inspiratsiooniks?

Zarathustra, Kyros Suur (Pärsia impeeriumi rajaja – toim), Dareios Suur (võimsaim Pärsia valitseja – toim), Herakleitos, Platon, Husrav I (valitseja, kelle ajal Sassaniidide riik saavutas suurima õitsengu – toim), Bozorgmehr (eelmise suurvesiir – toim), Abu’l-Kasim Firdausi (iraani luuletaja ja rahvuseepose “Kuningate laul” autor – toim), Zakariya Razi (iraani arst, alkeemik ja filosoof – toim), Umar Hajjam (iraani matemaatik, luuletaja, filosoof ja astronoom – toim), Shahab al-Din Suhrawardi (iraani filosoof ja metafüüsik – toim), Hafez-e Shirazi (tuntuim iraani luuletaja – toim), Nietzsche, Sadegh Hedayat (Iraani 20. sajandi kirjanik – toim) ja teised suured mõtlejad Iraani kolme tuhande aastasest ajaloost ning sügavast Iraani mõjust Lääne tsivilisatsioonile.

Tuleb mõista, et iraani rahvuslus ei ole osa moodsast Euroopa rahvuslikust ideoloogiast. Iran Shahri (või Aryana Khashatra vanapärsia keeles) idee, mis tähendab aaria impeeriumi, on vähemalt 3000 aastat vana ja seda väljendasid korduvalt eri ajastutel, mida lahutasid sajandid, näiteks Ahhemeniidide, Sassaniidide ja Safaviidide dünastia. Mõiste “Pärsia impeerium” pärineb kreeka keelest. Iraanlased kutsusid oma riiki alati Iran Shahr (lühidalt Iraan), ja kuigi Iraani ajaloos on kultuuriliselt peamist rolli mänginud pärslased ning pärsia keel on Iraani riigikeel, moodustavad olulise osa iraani rahvastest – kes hõlmavad tänapäeva Iraanist umbes kolm korda suuremat geograafilist ala – ka teised iraani ja indoeuroopa päritolu rahvused nagu näiteks kurdid (muistsed meedlased).

Alates võimuletulekust 1979. aastal on islamivabariik pidanud iraani kultuuripärandit oma suurimaks vaenlaseks. Ühel hetkel kavatsesid ajatollad koguni buldooseritega laiali lükata Persepolise, Pärsia impeeriumi iidse pealinna. Nad hävitasid iraani rahvuseepose autori Ferdousi, kes pea üksinda päästis pärsia keele väljasuremisest, monumendi. Iraani rahvuslus ei lähtu seega moodsatest ideoloogidest, keda mõjutab 19. sajandi Euroopa rahvuslus. Olla rahvuslane või patrioot tähendab iraanlase jaoks olla juurtega meie 3000 aasta vanuses traditsioonis.

Üha enam iraanlasi peab zoroastrismi sobivaks alternatiiviks islamile, kuid statistika järgi on zoroastristid Iraanis endiselt tilluke vähemus. Kas sellest võib saada tugev võistleja islamiga?

Mis statistika? Islamivabariigi seaduste ning koraani ja šariaadi kohaselt karistatakse surmanuhtlusega kõiki, kes ütlevad lahti islamist – millesse sünnitakse. Nendes tingimustes ei ole võimalik koguda ligilähedaseltki tõeseid andmeid ega statistikat iraanlaste religiooni kohta.

Fakt on see, et Iraanis käiakse kõigist islamimaadest kõige vähem mošeedes (umbes 5% elanikkonnast) ja minu hinnangu kohaselt tunneb umbes 20% iraanlastest vaimset ühtekuuluvust rohkem Zarathustra kui Muhamedi või Aliga. Ma ennustaks, et kui islamivabariik kukutataks täna ja asendataks rahvusmeelse valitsusega, näitaks küsitlused kümnendi jooksul, et 30% Iraani elanikest moodustavad uued zoroastristid ja alla 50% seostaks end üldse islamiga (rääkimata islamistliku poliitilise ideoloogia heakskiitmisest).

Pidagem meeles, et Iraan on maailma suurriikidest noorim. 70% elanikest on alla 30 aasta vanad. Viimasest šahhist Mohammad Reza Pahlavist, tuntud ka kui Aryamehr (“Aarialaste Valgus”), rääkides öeldakse tavaliselt “Jumal hoidku tema hinge”, isegi kui otseselt ei pooldata monarhia taastamist.

Kuidas selles kontekstis näha iraani päritolu immigrante Euroopas?

Enamik iraani immigrante Euroopas on võrreldamatult tsiviliseeritumad, haritumad ja produktiivsemad kui immigrandid teistest islamimaadest. Neid häiriks väga võrdlus araablaste, türklaste, pakistanlaste, aafriklaste ja teistega, keda nad õigustatult peavad kultuuriliselt ja ajalooliselt endast palju madalamaks. Kuna ülejäänud vähemused on enamasti islamistid, nähakse neid iraani immigrantide kogukonnas ohuna rahvuslastele. Ma näen ette stsenaariumi, kus lähitulevikus Euroopas puhkeva etnilise kodusõja tingimustes võitlevad iraani immigrandid põliseurooplastega õlg õla kõrval sissetungijate vastu.

Kas rahvuslikust Iraani riigist võiks saada Euroopa rahvuslaste liitlane?

Igal juhul, ja kui seda ei juhtu, on see katastroofiline tragöödia nii Euroopa kui ka Iraani jaoks. Euroopa rahvuslased lihtsalt ei suuda ilma Iraanita islamiohust võitu saada. Isolatsionistlik, etnorahvuslik Euroopa ei suuda end tõusva globaalse islamikalifaadi eest kaitsta. Islam tuleb täielikult purustada. Selleks on vaja viia võitlus vaenlase pinnale, ja Euroopa liitlasena suudab Iraan seda. Ma räägin võrreldamatult pingelisemast konfliktist, kui käimasolev šiiitlike islamistide võitlus Islamiriigi vastu, mida peavad islamivabariik ja selle satelliidid (nagu Hezbollah).

Globalistlik eliit manipuleerib nii šiiitliku kui ka sunniitliku osapoolega. Nad ei taha, et läbi lõigataks islami juured. Seda saame teha meie ja ainult meie, sest selle jaoks on vaja kogu regioon tagasi viia oma iidsemate ja sügavamate juurteni – Pärsia vaimse pärandini. Meenutagem, et suurem osa niinimetatud islamimaailma tuumast on enamiku oma ajaloost olnud ühe või teise pärsia impeeriumi osa. Iraanil ja Euroopal on ühised indoeuroopa või kaukaasia juured, ja Iraan on oma ajaloo vältel mõjutanud Euroopat rohkem kui ükskõik milline teine Euroopa-väline maa. Me seisame üheskoos, või me langeme üheskoos, mispuhul maailmavalitsejaks jääb islam või Hiina.

Kuidas iraani rahvuslased suhtuvad Venemaasse? Viimasel kümnendil on Venemaa Kaukaasias agressiivselt laiendanud oma mõjusfääri ja sõjaväebaase.

19. sajandil, mis Iraani ajaloolise mälu skaalal oleks olnud justkui eile, vallutasid venelased mitte vähem kui pool – jah, pool! – Iraani territooriumi. Stan on pärsiakeelne sõna, mis tähendab provintsi. Kõik “stanid”, ja ka Kaukaasias asuvad Aserbaidžaan, Gruusia ja Armeenia olid suurema osa oma ajaloost kuni hilise ajani Iraani osa.

Muide, eurooplased peaks meeles pidama, et Iraan on Kaukaasia riik. Kaukasus on alati asunud Iraanis. Ärge vaadake ainult Pärsia impeeriumi kaarte. Sküüdid ja sarmaadid olid iraani barbarihõimud, kes seisid alati vastu Pärsia impeeriumide keskvõimule, kuid valitsesid kogu Musta mere ümbrust. Nii ukraina kui ka bulgaaria rahva osa juuri on Iraanis. Nende esivanemate seas on kaukaaslased, keda nüüd tuntakse osseetide nime all, ja kelle enesenimetusena on püsima jäänud ironi. Niisiis tunnevad iraani rahvuslased sidet Kaukaasiaga, samuti selle osaga Kesk-Aasiast, kus endiselt elab pärsia päritolu keeli (sh dari keelt) rääkivaid rahvaid, näiteks tadžikid.

Venemaa peab tulevikus tunnistama neid alasid osana Iraani legitiimsest mõjusfäärist, kui mitte otseselt Iraani võimule alluvate riikidena. Venemaa sõjaväebaasid ei kuulu sellesse regiooni. Iraani baasid tõenäoliselt kuuluvad.

Keda te toetate Ühendriikide presidendivalimistel?

Veel ühe märgina, mis eristab iraani päritolu ameeriklaste seas rahvuslasi vasakpoolsetest ja liberaalidest, kes on kas marksistid või pooldavad islamivabariigi mingisugust kapitalistlikku reformimist, toetab enamik iraani rahvuslasi Donald Trumpi. Peamine põhjus selleks on globalistide plaan kas säilitada islamivabariik pärast selle heaks äripartneriks reformimist, või kui see ei õnnestu, õhutada Iraanis separatismi ja lõpuks kasutada NATOt või ÜROd riigi jagamiseks ja vallutamiseks, et selle märkimisväärseid loodusressursse kergemini röövida.

Kui hoolikalt uurida 1979. aasta niinimetatud revolutsiooni ja 1980–1988 kestnud Iraagi sõda Iraani vastu, tuleb ilmsiks, et islamivabariigi loomist toetas globalistlik eliit, kellele ei sobinud Iraani šahhi järjest rahvusmeelsem visioon Pärsia impeeriumi ja iraani islamieelse zoroastristliku vaimupärandi taastamisest. Trumpi võit tähendaks Ameerika varjatud toetuse lõppu islamivabariigile (organisatsiooni Council on Foreign Relations kaudu jne) ja teeks lähitulevikus lihtsamaks rahvusliku revolutsiooni Iraanis.

Intervjueeris Ruuben Kaalep

Kommentaarid