02.08.2024
Rahvuskonservatiivsetelt poliitikutelt kuuleb tõtt.
Rahvuskonservatiivne poliitik Urmas Reitelmann ütles neljapäeval sotsiaalmeedias välja, mida ta arvab sellest, kui olümpiamängudel võistlevad naistealadel ennast naiseks mõelnud mehed. Teised poliitikud sellist “räuskamist” endale ei luba, poliitkorrektsus piirab.
Tegelikult on see ebanormaalne, et tugevama füüsisega transseksuaalid, kes kujutlevad ennast nüüd naistena, võistlevad pärisnaiste vastu. Seda tunnistavad ka radikaalfeministid, kes muidu toetavad kõiki “uusväärtusi” ning ka Harry Potteri lugude autor J.K.Rowling, keda ei saa kuidagi konservatiiviks pidada, võtab vihaselt sõna selle nähtuse vastu.
On päris huvitav, mida arvavad sellest hälbest naistespordis teised Eesti poliitikud? On kindlalt teada, et Eesti 200 juht Margus Tsahkna ja sotsist Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski kiidavad selle ebanormaalsuse heaks – olid ju nemad kaks esimesed Eesti poliitikas, kes leidsid, et sugu võib vahetada siis, kui vaid tahetakse.
Aga teised, näiteks isamaalased? Nemadki ei hakka tõelisi naisi kaitsma, sest see poleks ka nende jaoks poliitkorrektne. Paljudele neist, aga ka osale reformaritest kindlasti ei meeldi naistespordis laamendavad mehed, aga näe, maailmavaate ideoloogiline käsupool ei luba sõna võtta.
Täna kirjutab Martin Helme sellest, millest vaikib ajakirjandus – sellest, et Suurbritannias hekseldas ruandalasest mõrvar väikesi inglise tüdrukuid noaga, kuid Briti meedia ja ametkonnad üritavad kogu lugu maha vaikida või teises valguses näidata, repressioonid aga suunatakse nende vastu, kes on veretöödest väsinud, oma laste pärast hirmul ning nõuavad massirändehulluse lõpetamist.
Vaimulik Veiko Vihuri omakorda kirjutas sotsiaalmeedias (koos videoklipiga) sellest, kuidas pärast kristlust pilastavat Pariisi olümpiamängude avatseremooniat tulid tuhanded prantslased tänavatele, et laulda ülistuslaule Jeesus Kristusele. Taas asi, millest peavoolumeedia ei kirjuta ja meie inimesed seega ei tea.
Kui rahvuskonservatiivid asjadest avalikult ei räägiks ehk ei “räuskaks”, siis ei teaks Eesti inimesed paljustki, sest liberaalne peavoolumeedia seda ei vahenda või siis näitab vales valguses – nii näiteks on Southporti veretööst küll kirjutatud, aga mitte mõrvari taustast.
Nii jäävadki rahvuskonservatiivid ainsateks, kes võivad öelda, mida nad tahavad. Ja uskugu peavoolupoliitikud, see on väga tore, kui tohid oma arvamuse avalikult välja öelda ega pea ennast tsenseerima (seda teevad Delfi lapsajakirjanikud Facebookis nagunii). Kadedusest on konservatiivide poolt elus hoitav sõnavabadus tituleeritud “räuskamiseks”, aga just selle vabaduse pärast on rahvuskonservatiivid ka nn vaenukõneseaduse vastu.
Seega – kui tahate tõtt kuulda, kuulake rahvuskonservatiive. Hea näide on ka Mart Helme, kelle paljud ütlemised on tembeldatud “räuskamiseks”, aga alati on välja tulnud, et tal oli õigus.
Uued Uudised