Malle Pärn: Avalik kiri 47-le Riigikogu liikmele

Olete tüürimas Eestit “uue ajastu” künnisele, olete kindlalt otsustanud asuda rõõmsalt ellu rakendama perekonna mõiste äramuutmist. Võimalik, et te isegi suudate selleks vajaliku arvu hääli lõpuks kokku kombineerida… Ainult neli kõhklejat (kes seekord ei hääletanud) ongi veel ära rääkida?

Martin Helme tõi selle seaduse kõik negatiivsed küljed selges eesti keeles välja. Usun, et lasteaialapsedki oleksid juba aru saanud, et selle eelnõu koht on prügikastis. Nojah, ega teie ju seda ei kuulanud. Niigipalju ei ole teil respekti oma riigikogukaaslaste vastu. Mängite (kõrge palga eest) aastatega äraõpitud mänge, teile ei lähe korda oma lastelaste saatus. Teile ei lähe korda oma kolleegide tõsine mure. Naljapärast ei oleks ju selle eelnõu ettevalmistajad ja kaitsjad näinud sellist vaeva. Naljapärast ei oleks Martin Helme mitu tundi seisnud seal kõnepuldis, aktiivselt analüüsides, küsimustele vastates, justnagu seitse vägilast. Tema tegi tõsist tööd, TEIE JAOKS, et teile reaalsust näidata. Kes teist suudaks sellisel tasemel mingil teemal rääkida?

Aga teie istusite kuskil diivanil või baaris ja irvitasite tema üle. Irvitasite nende kümnete (või sadade) tuhandete inimeste üle, keda see eelnõu solvab ja hirmutab? Häbi. Ja siis tulete saali ja hääletate kõigi nende halbade asjade poolt, millest Martin Helme mitu tundi rääkis? Kõik see on teile vastuvõetav ja isegi meeldiv? Kõike seda soovite oma lastele ja emadele? Sest MITTE ÜKSKI teie hulgast ei lükanud ümber ühtki fakti või hirmu, millest Helme rääkis. Miks? Vastus on ainult üks: sest tal oli igas punktis õigus.

Kas te tõesti arvate, et keegi saab teist pärast seda veel lugu pidada? Rahvas ju kuulab ja loeb seda, mis seal saalis räägiti, kõik on avalik? Te olete selle poolt, et terve mõistusega inimesi hakatakse represseerima? Et lasteaialastele hakatakse homoseksi õpetama? Kui palju maksis teie südametunnistus?

Kirjutage siis vähemalt sellesse seadusse sisse alljärgnevad tingimused, või tehke uued seadused, et selle tobeduse varjus ei hakataks taga kiusama korralikke inimesi, kes selle “uue ajastu” narrustega otsekohe kaasa minna ei taha. Sest see on juba tõesti inimõigus, erinevalt homoabielust.

Ma tean, et te seda ei tee, sest ka need mõistlikud ettepanekud ei lähe kokku teie isandate soovidega. Aga ehk saab rahvas seda teilt nõuda, sellepärast panen need kirja.

Esiteks:

Et see seadus EI ANNA kellelegi õigust kedagi DISKRIMINEERIDA ega halvustada selle pärast, et seksuaalhälbed tema moraali- või usupõhimõtete järgi EI liigitu normaalse seksuaalkäitumise alla. Ka teistele inimestele (peale seksuaalvähemuste) tuleb alles jätta vabadus elada “nii, nagu nendele meeldib”. Mitte ainult usuvabadus, vaid ka vabadus pidada kalliks klassikalisi moraalireegelid peab kehtima nendele inimestele, kellele need veel hingelähedased on. Kõrgema moraali eest ei tohi kedagi hukka mõista ega halvustada või laimata. Kui te seadustate sallivuse, siis olgu see sallivus MÕLEMAPOOLNE!

ET see seadus annab küll õiguse homopaaridele ennast elukaaslastena riiklikult kokku registreerida, aga EI KUULUTA nende seksuaalkäitumist ülimuslikuks ja puutumatuks, ka mitte võrdseks tavalise perekonnaeluga, sest tegemist on siiski inimliku reproduktsioonisüsteemi hälbega.

ET see seadus ei piira kellegi sõnavabadust, et ka edaspidi tohivad inimesed avalikkuses takistusteta oma eetilisi tõekspidamisi väljendada ja nendele vastavalt käituda.

Sellega kehtestaksite Eestis ainsa riigina maailmas TEGELIKU SALLIVUSE, kus kedagi ei vallandata ega karistata selle eest, et nad ideoloogilisi “uuendusi” otsekohe hõiskamisega vastu ei võta. Aitab lahingutest, teeme ometi vaherahu!

Nagu keelemuudatustes, võiks ka selles perekonnamõiste muutmisse suhtumises kehtestada inimese eluea pikkuse ÜLEMINEKUAJA.

Pealegi te ei tea, kas te mitte kümne aasta pärast ei kahetse, et olete sellise seaduse käiku lasknud, sest siis on selle tulemused juba kõigile selgelt nähtavad.

Teiseks:

Täielikult KEELATA igasugune avalik seksipropaganda, samuti pornograafia. Lugeda kriminaalkuriteoks laste hulgas pornograafia või seksi (ka homoseksuaalse) propageerimine, mis on tegelikult ju laste seksuaalne ahistamine.

Kolmandaks:

Te olete teinud seaduse, mis lubab vastutustundetutel täiskasvanutel lapsi juba neljateistkümneselt seksuaalobjektidena kasutada. Nad on ju siis alles kaheksandas klassis! Neli aastat veel koolis käia!  See lubatud seksuaalobjekti-iga tuleks tõsta vähemalt 18-ni (kuni keskkooli lõpetamiseni). Kas te ei armasta oma lapsi?

Ja koolides tuleks turvalise “seksi” propageerimise asemel hakata õpetama moraalset puhtust, elementaarset tõde, et seksuaalsuhted kuuluvad täiskasvanu ellu, mitte laste mängude hulka, et “seks” ei ole mingi süütu ajaviide või meelelahutus, vaid osa ARMASTUSEST ja abielust. Et iga seksuaalvahekorraga kaasneb vastutus tagajärgede eest. Et mõtlematu kiirustamine täiskasvanuelu proovimisega, pelgalt uudishimust, rajab teed rasketele häiretele lapse psüühikas. Lapsi tuleb suunata oma lapsepõlvest rõõmu tundma, lapsepõlve pikendama, liiga varajane suguelu, mida laps veel ei saa mõista, rüvetab ära ta tulevase elu.

Muidugi oleks mõistlik olnud enne selle tundmatu seaduse vastuvõtmist ka OBJEKTIIVSELT ja põhjalikult UURIDA sellist nähtust nagu seksuaalhälbed, mida te soovite ametlikult normaalse suguelu hulka arvama hakata.

Juhul, kui te olete läbinud vastavasisulise eriõppuse ja teate midagi niisugust, mida ei tea need, kes seda seadust ei poolda, siis andke sellest ka neile teada. Selle eelnõu arutamisel oleks ju olnud hea võimalus seda teha. Kaks aastat on teil olnud võimalus seda teha, te ei ole seda teinud, olete ainult deklareerinud mingeid abstraktseid loosungeid võrdsetest võimalustest ja inimõigustest ja sõimanud loomuliku abielu kaitsjaid. Suguelu erinevad harrastused ei kuulu inimõiguste hulka, see on isiklik ja intiimne teema, sellega ei peaks riik üldse tegelema. On üpris piinlik, et te sellega nii kaua ja nii fanaatiliselt tegelete.

Kas te tahate kujundada Eesti ühiskonnast moraalselt lodeva anarhia, kus igaühe käitumise mõõduks on ta isiklikud ihad ja soovid, kus rumalus ja instinktid võivad karistamatult mõnitada ja laimata tarkust ja inimlikku moraali, kus isekamal ja agressiivsemal inimkooslusel on kõik õigused teistele peale suruda OMA moraalitust või tavalisest hälbivaid eluviise?

Ehk oleks siiski mõistlikum püüda hakata arendama terve rahva eetikat ja kõlblust, püüda kujundada Eestist harmoonilist ja arukat ühiskonda, mis võimaldab rohkem vabadust ikka nendele, kellele see on jõukohane, seega tarkadele ja tervest rahvast hoolivatele inimestele, mitte isekatele, lühinägelikele egoistidele…

Jah, see on ilmselt tühi lootus, sest teie olete oma valiku juba teinud.

Ütlen hoiatuseks: iga ahistatud ja muserdatud lapse hing kisendab teie nimesid, kes te selle oma kergemeelse hääletamisega võimalikuks tegite!