Riigikogu otsustas täna muuta välismaalaste seadust, et lõdvendada Eestisse tööle pääsemise tingimusi eesmärgiga meelitada piiri tagant juurde uut tööjõudu. Ainsa erakonnana hääletas muudatuse vastu Konservatiivne Rahvaerakond.
Seadusmuudatuse pooldajad leiavad, et Eesti konkurentsivõime tagamiseks on oluline soodustada riigi arenguks vajalike talentide ja ettevõtjate sisserännet. Edaspidi muutub lihtsamaks ka hooajatööliste sissetoomine.
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni saadik Jaak Madisoni sõnul hääletati seadusemuudatuse vastu, sest Eesti ei peaks hakkama lahendama tööturuprobleeme ja kompenseerima madalat iivet välistööjõu sissetoomisega.
„Viimase viie aastaga on Eestis tööjõud vähenenud 7000 inimese võrra ning Eurostati prognooside kohaselt elab 20 aasta pärast Eestis üle 100 000 tööealise inimese vähem. Lahendus ei ole lõdvendada olemasolevat regulatsiooni, vaid motiveerida juba lahkunud inimesi tagasi tulema, keda on ligi 100 000,“ ütles Madison.
„Eestis, mille pealinnas elab vaevalt 55% eestlasi ja terves riigis alla miljoni, ei tohi kopeerida Lääne-Euroopat, kes on üritanud viimase 40 aastaga lahendada oma demograafilisi ja tööjõuprobleeme välismigratsiooniga. Lahenduse asemel on probleeme hoopis juurde tulnud. Samuti on selge, et enamik välistöölisi tulevad just Tallinnasse, mitte näiteks Põlvasse või Võrru.“
Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooni aseesimehe Henn Põlluaasa sõnul tahetakse seadusemuudatusega lihtsustada välismaalt nn hooajatööliste tulemist Eestisse.
„Ent meil endal on tuhandeid õpilasi ja noori, kes sooviksid kangesti tööd teha ja suveperioodil endale raha teenida. Õpilasmalevate kohad saavad hetkega täis, nii kui registreerimine avatakse. Meil kümneid tuhandeid noori, kellel ei ole suvel tööd. Samal ajal keelavad igasugused arulagedad normid ja reeglid meie noortel üleüldse tööd teha. Nad ei tohi ega saagi kirvest kätte võtta. See on neile keelatud, selle asemel tuuakse massiliselt sisse nn hooajatöötajaid. Lihtsustagem pigem neid eeskirju ja andkem enda noortele võimalus tööd teha. See oleks oluline ka töökasvatuse ja tööharjumuse tekkimise mõttes. See võimaldaks neil ka raha teenida, mis oleks väga paljudele perekondadele väga oluline lisa,“ ütles Põlluaas.
Põlluaasa sõnul luuakse eelnõuga seaduslik immigratsioonipump, mis võimaldab viisa ja elamisloa hankimise äri kolmandatest riikidest.
„Piisab vaid, kui luua Eestisse tütarettevõte ning selle alusel võib pea piiramatult nn ettevõttesiseselt üle tuua töötajaid Eestisse, ilma et kontrollitaks, kas see emaettevõte on maksujõuline või on ta juba pankrotti läinud. Sisuliselt saab seda käsitleda uue immigratsioonipumba ja elamislubade ärivõimaluse loomisena. Kõigil neil on võimalus ka pikendada oma viisat, taotleda teda siin Eestis, mitte enam lähteriikides,“ ütles Põlluaas.
„Täiesti arusaamatu on õigus tuua kaasa oma perekonnad ja kõikidele perekonnaliikmetele on ka antud õigus siin töötada kas või FIE-na. See ei ole seotud hooajatööga. See annab pigem tunnistust järjekordsest immigratsioonipumbast ja immigratsiooni hõlbustamisest. Eestisse tuli niigi eelmine aasta juba 8000 inimest, 5000 nendest oli kolmandatest riikidest, Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest. Kümne aastaga teeb see kokku 80 000 ja tõepoolest, Eesti rahvas jääb juba niimoodi varsti vähemusse.“
UU