Juba sajandi algusest on immigratsioon eelkõige väljastpoolt Euroopa Liitu olnud Taani poliitikas kuum teema. Neljapäeval toimuvate parlamendi ehk Folketingi valimiste eel võistlevad parteid selle üle, kes kehtestaks immigratsiooni osas karmimad reeglid, kirjutab Economic Times.
1995. aastal tagasihoidlikult alustanud Taani Rahvaparteist (Dansk Folkeparti) on tänu immigratsioonivastasusele nüüdseks saanud üks riigi suurimaid erakondi. Mullu võitis Rahvapartei 26,6 protsendi häältega europarlamendivalimised Taanis, seda häältesaaki võib võrrelda UKIPiga Suurbritannias ja Rahvusrindega Prantsusmaal.
2010. aastal lubas Taani Rahvapartei täielikult peatada immigratsiooni väljastpoolt Euroopat. Kui rootslased asusid Taani immigratsioonipoliitikat kritiseerima, vastas üks Rahvapartei juhte: “Kui nad tahavad Stockholmist, Göteborgist või Malmöst teha Skandinaavia Beiruti koos klannisõdade, aumõrvade ja grupivägistamisega, siis tehku seda. Meie võime alati Øresundi silla lukku panna.”
Taani Rahvapartei edu on sundinud ka teisi erakondi immigratsiooni vastu sõna võtma. Liberaalse opositsioonipartei Venstre esimees Lars Rasmussen lubas valituks saades kokku kutsuda Folketingi erakorralise istungi, et tõhustada piirikontrolli ja võtta kasutusele sellised meetmed nagu töötutele immigrantidele elamisloa andmisest keeldumine. “Kui me vaatame numbreid, siis näeme, et kui me midagi ette ei võta, tabab meid sel suvel massiivne [immigrantide] tulv,” ütles Rasmussen. “Me ei saa lihtsalt oktoobrini istuda ja oodata, sest me teame, et [immigratsiooni]surve on kõige suurem just suvekuudel.”
Isegi sotsiaaldemokraadist peaminister Helle Thorning-Schmidt muutub immigrantide vastu üha karmimaks. Sel aastal on valitsus juba lubanud varjupaigataotlemise Taanis palju keerulisemaks teha, andes pagulastele üksnes lühiajalisi elamislube ja takistades nende perekondadel neile järgneda.