Eesti hakkab kõrgusi ja sügavusi arvutama Amsterdami nulli suhtes

Eesti loobub absoluutse kõrguse ja sügavuse arvutamisel Kroonlinna nullist ja hakkab sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama neid Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes.

Keskkonnaminister allkirjastas kolmapäeval geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakatakse Eestis sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes, teatas maa-ameti pressiesindaja neljapäeval BNS-ile. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eestis loobutakse.

“Euroopa kõrgussüsteemile üleminekut on ette valmistatud pikka aega ning nüüd on kindel, et saame Eesti sajandat sünnipäeva tähistada juba uutes „kõrgustes“,” ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. “Kroonlinna nullilt Amsterdami nullile üleminek toob piirkonnast sõltuvalt kaasa 15-24 sentimeetrise absoluutsete kõrgusväärtuste tõusu. Näiteks Suur-Munamägi, mille ametlik kõrgus on praegu 317,2 meetrit, saab kõrgusväärtuseks 317,4 meetrit.”

Uuele süsteemile üleminekul muutuvad praegused kõrgusväärtused. Seda põhjusel, et enne arvutati kõrgused Kroonlinna merevaatlusjaamas mõõdetud keskmise veetaseme järgi, nüüd aga Amsterdami merevaatlusjaama mõõtmiste järgi. Seega Suur-Munamägi ei muutu looduses kõrgemaks ja vett ei jää meres vähemaks. Euroopa kõrgussüsteemiga ei vähene ega suurene ka veekogude kaitsevööndi ulatus.

“Euroopa kõrgussüsteemile ülemineku vajaduse on tinginud mitu asjaolu. Näiteks Balti 1977. aasta kõrgussüsteemi vananemine, selle määratlemisel kasutatud ebatäpsed füüsikalised parameetrid ning soov olla Euroopaga ühtses kõrgussüsteemis. Need põhjused viisid otsuseni valmistada ette kõik vajalik Euroopa kõrgussüsteemile üleminekuks,“ ütles maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. Ta lisas, et aastaks 2000 oli ligikaudu 47 protsenti senistest riikliku kõrgusvõrgu märkidest hävinud, see aga muutis kõrgusmäärangu ajamahukaks ja kulukaks. Nüüdseks on ameti korraldamisel ajakohastatud tervet maad kattev riiklik kõrgusvõrk, mis kõrguste lähteandmestikuna võimaldab muuhulgas ka täpset kõrgusmäärangut GPS-vastuvõtjatega.

Enamik Euroopa riikidest, sealhulgas Soome, Norra, Rootsi, Läti ja Leedu kasutavad juba Euroopa kõrgussüsteemi. Seega paljude rahvusvaheliste projekteerimis- ja ehitusprojektide puhul saab hakkama ühe kõrgussüsteemiga ega pea tegelema ümberarvutamisega.

Euroopa kõrgussüsteemi kasutusele võtmiseks on seatud ka kolme kuu pikkune üleminekuperiood. Enne 1. jaanuari 2018 alustatud ehitusprojektid võib lõpuni viia vanas süsteemis.

BNS/UU

FOTO: AFP/Scanpix

Kommentaarid