EKRE asub võitlema arstiabi kordategemise eest

arstiabi

Kiire ja hea arstiabi on Eestis võimalik, aga selle reaalne kättesaadavus nõuab jõulist reformi. Konservatiivid teavad, mida selleks teha on vaja, kirjutab EKRE Riigikogu fraktsiooni juht Martin Helme.

Meile armastatakse rääkida, kuidas Eestis on maailmatasemel arstiabi ja väga head haiglad. Vastab tõele. Mida meile aga ei räägita, on see, et liiga paljude jaoks on kõik see kättesaamatu.

Euroopa pikimad arstiabi järjekorrad

Euroopa Komisjoni koostatud ülevaates katmata arstiabi vajadusest Euroopa riikides juhib Eesti pika puuga. Meiega ligilähedaselt kehvas seisus on veel vaid pankrotiriik Kreeka. Kui enamikus teistes Euroopa riikides on arstiabi kättesaamatuse peamine põhjus liiga kõrge hind, siis Eesti eristub väga selgelt selle poolest, et meil on arsti vastuvõtule väljakannatamatult pikk ooteaeg. Meil on eriarste, kelle juures ravi saamiseks ei mõõdeta ooteaega mitte päevades või nädalates, isegi mitte kuudes, vaid lausa aastates.

Meil on ka 90 000 inimest, kes on üldse kindlustamata ehk väljaspool süsteemi. Taolist tervishoidu võib nimetada mitut moodi, aga päris kindlasti ei ole võimalik kasutada sõnu nagu universaalne ehk kõiki hõlmav, samuti mitte solidaarne ehk kõigile ühetaoline. Peale selle on Haigekassa juba mitmeid aastaid üha süvenevas kahjumis, mida valitsus kattis varem reservidest, nüüd aga mujalt eelarvest raha juurde pannes. Haigekassa reserv vähenes 2015. aasta lõpu 170 miljonilt kahe aastaga 120 miljoni peale.

 

Haigekassa tuleb teha ravikindlustuskassaks

Praegune Haigekassa süsteem on selline, kus kõigil on halb – nii patsiendil, arstil kui õdedel. Hea on ehitusfirmadel ja ravimite hulgimüüjatel. Kui me tahame, et Eesti inimesed saaksid normaalse aja jooksul arsti vastuvõtule, tuleb praegune Haigekassa ümber teha tegelikuks ravikindlustuskassaks, kust visatakse välja sinna mittekuuluvad väga kallid kõrvaltegevused ja mille kaudu rahastataksegi ainult raviteenuseid. Haigekassa kuludest tuleb võtta välja haiglate ehitused, mis peavad olema lahendatud riigieelarveliste investeeringutena. Näiteks sel aastal saab Põhja-Eesti Regionaalhaigla 95 protsenti oma tuludest Haigekassalt ja kulutab 38 protsenti sellest rahast ehituslaenude maksmiseks. TÜ Kliinikumil on ehituseks kuluva eelarve maht 15 protsenti. Me räägime kümnetest miljonitest, mis on tegelikult mõeldud inimeste raviks, kuid mille suunamise tõttu betooni väheneb meditsiiniteenuste maht.

Samuti tuleb haiguspäevade hüvitamine tõsta tervisekindlustuse eelarvest ümber töötukindlustusse, tõhustades samal ajal järelevalvet pettuste üle. Tänaseks üle miljardi euro suuruseks kasvanud Haigekassa eelarvest moodustavad töövõimetushüvitused ehk nn sinisel lehel oldud päevad enam kui 100 miljonit aastas ehk 10 protsenti eelarvest. Võrdluseks: pea sama suur summa kulub ravimite hinna kompenseerimiseks – nendesamade ravimite, elupäästvate rohtude, mille jaoks Haigekassa raha ei leia ning mille jaoks peavad inimesed kerjama annetusi kampaaniate käigus.

Ravimite kompenseerimise süsteemi tuleb muuta

Raha on võimalik kokku hoida ka ravimite kompenseerimise süsteemi muutes. Ravimihinna kompenseerimise süsteem on Eestis üks läbipaistmatumaid ja paindumatumaid ega loo samal ajal mingit motivatsiooni säästlikkuseks. Seetõttu on meil paljud Euroopas kasutatavad ravimid kompenseeritavate nimekirjast väljas, nende asemel kasutatakse selge põhjuseta kallimaid või siis küll odavamaid, kuid vähem tõhusaid.

Loomulikult meelitab ravimite kompenseerimiseks suunatav enam kui 100 miljonit eurot maksuraha ligi ka korruptsiooni. Suletud ja paindumatu süsteem, mis väldib konkurentsi ja võtab nii arstilt kui patsiendilt ära valiku, tuleb lammutada ning asendada läbipaistva, paindliku ja konkurentsipõhise lahendusega.

Samuti tuleb täielikult ümber teha haiglavõrgu arengukava. Kunagi ammu paika pandud plaan, mis sisuliselt koondab kogu tervishoius liikuva suure raha kahte hiigelhaiglasse, on loomulikult neile suurhaiglatele meelepärane, kuid niisuguse poliitika regionaalpoliitiline karm reaalsus on selgelt näha Põlva ja Valga haiglate väljasuretamise näol. Kahe näotu, ülebürokratiseeritud hiigelkompleksi eest pole kusagile põgeneda ka arstidel ja haigetel. Meie arstiabi süsteem muutuks palju patsiendisõbralikumaks, kui patsiendil oleks haiglate vahel reaalne valikuvõimalus.

Loomulikult on tervishoiusüsteem keeruline, selle toimima saamine nõuab paljude detailide põhjalikku läbi kaalumist ning väga tugevate erihuvide vihase vastupanu murdmist. Ent õigete muudatuste korral hakkavad Eesti inimesed saama maailma parimat arstiabi ilma pika ooteajata ning vajaduseta raha juurde leida. EKRE asub arstiabi kordategemise eest võitlustulle.

Martin Helme,
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees

Kommentaarid