IT-spetsialist on saanud mugavaks mõisteks, mida kasutades sisserännet paisutada

Uued Afganistani IT-spetsialistid Eestisse?Uued Afganistani IT-spetsialistid Eestisse?

Eesti võimuringkonnad teevad ebainimlikke pingutusi, laiendamaks nende inimeste ringi, keda saaks piiranguid vältides sisse tuua, ning eriliseks maiuspalaks on IT-spetsialistid.

Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsis EKRE saadik Mart Helme ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palolt tema korduva väite kohta, et Eestis on puudu 7000 IT-spetsialisti.

“Me tegime veidi kodutööd ja kiire kontroll CV Keskuse lehel näitab, et kogu Eesti peale praegu on pakkuda 151 IT-spetsialisti töökohta. Uurisime veel ka IT-firmadest ja selgus, et nii mõneski kohas on probleeme, et inimestele piisavat töökoormust pakkuda. Palun selgitage, kust pärineb teie 7000 IT-spetsialisti?” päris ta.

“Minu väited põhinevad Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidult, ehk siis siis nende endi poolt läbi viidud küsitlustel, mille põhjal nende liikmed, keda on sadu, ütlevad, et juba täna on puudu 7000 spetsialisti ja aastaks 2020 on neid juba 8600,” selgitas minister.

Edasi aga jutustas Urve Palo oma kohtumisest tööandjatega ja kergitas vastavaid arve aina ülespoole. “Näiteks aastaks 2026 on Statistikaamet prognoosinud, et Eestis on – see on siis kümne aasta pärast, isegi vähem, juba kaheksa aasta pärast – on meil circa 608 000 inimest, kes aktiivses tööelus osalevad, see tähendab, et neid on 60 000 vähem kui täna ja nendest tippspetsialiste on puudu umbes 29 000,” tõi ta uue, veelgi ahastavama näite. See peaks sotsist ministri arvates ilmselt immigratsiooni hoogustamist õigustama.

Palo ajas IT-spetsialisti mõiste samas väga häguseks ja laiaks. “Ma toonitan, et IT-spetsialist ei ole ainult programmikirjutaja, IT-spetsialist võib olla ka andmetöötleja, IT-spetsialist võib olla see, kes on ka töötlevas tööstuses, näiteks masinate-seadmete peal. Nii et IKT-spetsialisti mõiste on iseenesest palju laiem kui selline traditsiooniline programmikirjutaja,” seletas Palo. Seega võib eeldada, et igat arvutiga töötavat inimest saab edaspidi IT-spetsialisti nime alla viia.

Järgnevalt soovitas EKRE saadik Raivo Põldaru: “Ümberkaudsetes Euroopa riikides on neid kõigil puudu, kellel tuhat, kellel kümned tuhanded. Raha, mida me kasutame või nii-öelda võimaldame sissetoomiseks, võiks kasutada ju ära oma inimeste koolitamiseks, pealegi, kui selgub, et meil nii suur tööjõupuudus on!”

Siit edasi aga läks Urve Palo selgitustes numbritega puhta sassi. “Kõigepealt ma ütlen, et IKT-spetsialiste näiteks hinnatakse 2020. aastal üleüldse kokku Eestis vaja minevat 37 000. Nii et kui me räägime siin sellest, et me tahaksime tuua selleks ajaks 2000 väljastpoolt, siis see on väga väike osa kogu sellest 37 000-st, kes selles sektoris tööd saab,” väitis ta.

Nagu näha, käib hämamine nii IT-spetsialisti mõiste, vajaminevate töötajate arvu, aastaarvude kui ka infoallikate suhtes, ikka selleks, et kogu teema võimalikult segaseks ajada. Ei maksa unustada ka välismaalaste seaduse sätet, mille kohaselt sisserände piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata nende sekka välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal; välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes, ja välismaalasi, kellele antakse elamisluba ettevõtluseks seoses iduettevõtlusega — IT-sektor on sisserändele niigi üsna avatud.

Seega on mäng IT-spetsialistide sissetoomise ümber vaid üks katse rõhuda sisserände suurendamisel Eesti kui e-riigi mainele, mis kukuks väidetavalt kokku, kui neid siia tuua ei saaks — samas aga oleks sisseveetavate IT-taust umbes sama, mis igal arvutit käima panna oskaval inimesel. Seda tõestas taas ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Seda on samuti näha kümnete täiseas neegritest “üliõpilaste” kaudu.

Kommentaarid