Jaak Madison valas kõnetoolis välja nördimuse peaministri tugeva Euroopa ihaluse vastu

Jaak Madison

Jaak Madison võttis esmaspäevasel arupärimisel Riigikogus oma vastukõnes aluseks mõned peaminister Jüri Ratase märksõnad tema vastuste põhjal, esmalt aga  väite, et Eesti huvides on tugev Euroopa.

“Kes ei tahaks, et me oleksime tugevad, kuid mida see tugev Euroopa endast täpsemalt kujutab? Te mainisite tugevat majandust ja tööhõivet. Kas tugev tööhõive on see, nagu me räägime ka vaba tööjõu liikumise puhul, et Eestist on lahkunud umbes 100 000 tööealist inimest? Kas tugev tööhõive on see, et näiteks Ungarist on alates Euroopa Liiduga liitumisest lahkunud 670 000 inimest  ja järgnevate aastate jooksul lahkumas on veel umbes 300 000?

Kas see on tugev Euroopa, et Prantsusmaal elab umbes pool miljonit tööealist poolakat? Või see, et me oleme sattunud demograafilise kriisi äärde ja me oleme jõudnud olukorda, kus põhimõtteliselt iga päev arutatakse Euroopa Liidu koridorides, et kuidas lahendada tööjõuprobleeme ja saada uut tööjõudu migrantide näol?

Ratase tugev Euroopa on sama mis Junckeril

Tugev Euroopa tähendab jätkuvalt mingis suunas liikumist. Eelmisel aastal tuli Jean-Claude Juncker välja oma valge raamatu viie punktiga, milles on mitmeid väga erinevaid tulevikustsenaariume. Ja kui ma tõlgendan nüüd teie sõnumit tugevast Euroopast, siis ma loen sealt selgelt välja kaks varianti: me kas jätkame samas suunas liikumist, mis oli vist esimene alternatiiv viiest, ja kõige viimane variant viiest oli veelgi kiirem föderaliseerumine. Kas see on see tugev Euroopa, et me ühtlustame kõikides poliitikavaldkondades seadusandlust liikmesriikide vahel Euroopa Komisjoni juhtimisel? Kas see on lõpuks see tugev Euroopa, kui Euroopa Komisjon teostab järelevalvet kõikide riikide seadusandluse üle, et see oleks kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingutega?

Alles täna oli meil Euroopa Liidu asjade komisjonis üheks päevakorrapunktiks rikkumismenetluste käsitlemine. Eestil on praegu 33 rikkumismenetlust, millest 26 tulenevad direktiivide mitteõigeaegsest ülevõtmisest. Kui me neid õigeaegselt üle ei võta, ähvardab meid trahv, mis Eesti puhul on 4000–6000 eurot ühe päeva kohta. See trahv hakkab jooksma alates tähtajast kuni päevani, millal see seadus võetakse siin saalis vastu. Iga päevaga kuni 6000 eurot! Ja seda sellepärast, et me ei ole vastu võtnud mingit direktiivi. Kas see on ühtne ja tugev Euroopa, millest räägib peaminister?

Peaminister on orienteerunud raha saamisele

Täna on umbes Euroopa Liidu eelarve umbes 135 miljardit. Kui Eesti on võtnud ametlikult seisukoha, et meie huvides on mitte mingil juhul vähendada eelarvet ja jätkata samade kulutustega, siis eks see mingil määral kõneleb kindlasti ka Eesti vasakpoolse valitsuse mõttelaadist – küll see raha kuskilt tuleb. Ka mõttelaad on juba selline, et me peame igal juhul kuskilt rohkem saama ja vähem ise andma, mis on muidugi ehtsalt popsilik ja kadakasakslik – las sakslane maksab, las ta juhib meid ja ütleb meile ette direktiivid, mida tegema peame, peaasi et me saaksime natuke rohkem oma kaukasse, et siis pärast ümber jagada ja rääkida tulumaksuvabastusest.

Mina põhimõtteliselt ei ole nõus selle valitsuse ideoloogiaga. Ma ei ole nõus sellega, et Euroopa Liidu direktiiv ütleb, et ma ei või maksustada teiste Euroopa Liidu riikide veokeid Eestis, vaid ma pean panema kõigile ühtse maksu, sealhulgas Eesti veokitele. Ma ei ole sellega nõus, et Eesti ei või luua eeliseid omaenda majanduses omaenda ettevõtjatele, sest vastasel korral tuleb ütleb Euroopa Liidu Komisjoni volinik, et me rikume konkurentsitingimusi.

Euroopa Liit raiskab meeletult meie raha

Ja lõppkokkuvõttes me olemegi loonud olukorra, kus kõikidel teistel riikidel on võimalik tulla meie turule, ilma et meie enda ettevõtjatel oleks eelisseisundit. Selle tulemusena saame öelda, et näete, vähemalt Saksa rahadega tegime me teelõigu korda või renoveerisime kooli ära. Minule see ideoloogia ei meeldi, võib-olla valitsusele meeldib ja kindlasti meeldibki. Aga rääkides 2016. aastal sellest suurest eelarvest, siis ligi 130 miljardist eurost eraldati 2,8 miljardit läbi arengufondide ainuüksi Aafrikale. See on Euroopa Kontrollikoja viimasest aruandest võetud number.

Veel üks näide. Kui ma tõin näiteks Euroopa Parlamendi kulutused, kus igapäevaselt trükitakse tuhandeid pabereid lihtsalt sellepärast, et nad ei oska või ei taha kasutada arvutit, siis see on igakuiselt sadu tuhandeid eurosid kulu, lisaks veel istungite viimine igal kuul nädalaks ajaks Strasbourgi. See on üks markantne näide kulutustest, kust tuleks hakata kokku tõmbama, mitte minna välja seisukohaga, et me mitte mingil juhul ei ole nõus eelarve vähendamisega. Muidugi peaksime olema! Meie asi on öelda seda, et kuulge, siin on raiskamist miljonite viisi.

Kui tõesti Suurbritannia lahkub, mida nad teevad ja mille üle mul on mingil määral hea meel, sest rahvas ütleski, et teate, meil on kõrini sellest direktiivide poliitikast, siis meie asi on öelda, et hüva, jääme kuidagi ellu, pole hullu, aga tõmbame kuskilt kulud kokku. Näiteks seesama miljardite eurode võrra Aafrikasse raha pumpamine, riikidesse, mis on enim korrumpeerunud maailmas, on lihtsalt rumal.

Toetus EL-ile on suur mull

Lõpetuseks veel toetus Euroopa Liidule. Jah, viimased kaks uuringut näitavad, et Eesti rahvast 79 ja 77 protsenti toetab Euroopa Liitu. Statistiliselt õige. Küsimus on selles, kuidas sa küsimust küsid. Kui sa teed samamoodi, samade inimestega küsitluse, et kas te toetate ühtset pagulaspoliitikat Euroopa Liidus, siis ma võin kihla vedada, et 79% ütleb – ei, me ei toeta.

Kui sa küsid samade inimeste käest, kas te toetate ühtset rahanduspoliitikat, mille tulemuseks on näiteks ühtne rahandusminister Euroopa Liidus, mida praegu veab Prantsusmaa president koos sakslastega, siis enamus ütleb, et ei, ma ei toeta seda. Kas te toetate föderaliseerumist? Ei, me ei toeta!

Aga kui te küsite, kas me toetame Euroopa Liitu? Ei no, toetan ikka jah, sest mul külatee tehti korda, midagi ikkagi oleme saanud ja julgeolek on väga tähtis. See on ka üks suur pettekujutlus, et julgeoleku tagatis on Euroopa Liit. Julgeolek ei saa tugineda Saksamaa ja Prantsusmaa juhtimisele, kellel on omad isiklikud huvid meie suurima julgeolekuohuga, milleks on Venemaa. Niikaua kui ei aeta päriselt väärtuspõhist välispoliitikat, milleks on Nord Stream 2-st keeldumine, on see kahepalgeline.

See ongi kahepalgeline jutt, mida idariikidele räägitakse, et me ikka toetame julgeolekut ja ühist välispoliitikat, samal ajal Prantsusmaa ja isegi Saksa liidumaade juhid toetavad viimaste andmete kohaselt Venemaa sanktsioonide kaotamist, kuna kõige enam on kaotanud Saksamaa idaregiooni-poolsed põllumajandusettevõtjad. See vist ei ole kooskõlas teie arusaamaga ühisest julgeolekupoliitikast?“

 

Kommentaarid