Kultuurikriitik Toomas Haug liikumisest Eesti 200: taotletakse rahvusriigi taandumist!

Toomas Haug

Kultuurikriitik Toomas Haug peab täna avaldatud poliitilise liikumise Eesti 200 programmilist manifesti märgiks sellest, et süveneb globalismi silmamoonduste ajastu.

Uued Uudised avaldab Toomas Haugi blogipostituse täismahus: 

Postimees avaldas uue poliitilise liikumise Eesti 200 algatajate programmilise manifesti. Algatus tahaks muutuda rahvaliikumiseks ja võib-olla koguni parteiks, mis taotleb kohta 2019. aasta valimistel Riigikogus.

Jätkem kõrvale algatajate isikud, et vältida ad hominem argumente ja vaadelgem korraks nende pöördumise teksti. See peaks olema kokkusurutud eesmärkide ja väärtuste loetelu järgmiseks sajaks aastaks. Konverteerisin teksti oma arvutisse doc-faili ja asusin sellest kõigepealt otsima märksõnu, mis peaksid (või millest vähemalt osa peaks) elementaarselt sisalduma igas poliitilises manifestis, mis on pühendatud Eesti olevikule ja tulevikule. Siinkohal otsinguprogrammi tulemid.

Iseseisvus – tulemeid pole.
Sõltumatus – tulemeid pole.
Eesti rahvas – tulemeid pole.
Eestlased – tulemeid pole.
Eestlus – tulemeid pole.
Eesti keel – tulemeid pole.
Rahvusriik – tulemeid pole.
Isamaa / kodumaa – tulemeid pole.
Eestlaste sündivus / iive – tulemeid pole.
Rahvuskultuur / eesti kultuur – tulemeid pole.
Jne.

Piibel hoiatab usklikke inimesi, et saatan võrgutab neid kaunite pettekujudega. Eesti 200 manifestis on mõningaid elukeskkonnaga seotud ilusaid sõnu ja just nagu enneolematult julgeid probleemipüstitusi, aga korralikult võrgutada pole siiski viitsitud. Tegu on kohmakalt varjatud globalistliku agendaga, mis taotleb ühelt poolt heaolu kasvu ja rahvusvahelistumist, teisalt rahvusriigi taandumist ning sulandumist. Üksikasjade täiendav analüüs ei ole siinkohal oluline. Tasub ainult lugeda ebamääraselt sõnastatud hariduspoliitika lõiku, et mõista, kui sogases vees siin kalastama (lõimima) asutakse.

Erakondadest võiks niisugusest „rahvaliikumisest“ kasu olla eeskätt Keskerakonnal ja võib-olla ka sotsiaaldemokraatidel. Üldiselt tundub siiski, et tegu on kitsamasse ringi jääva ettevõtmisega. Aga selle taustal tekitab üha suuremat põnevust küsimus, kas mõni põhiseaduse kõrgeimast eesmärgist lähtuv päris eesti algatus ka veel ühiskonnas pinnale tõuseb või süveneb globalismi silmamoonduste ajastu.

Allikas: Toomas Haugi blogi

Kommentaarid