Martin Helme: ma ei näe teie südamesse, aga näen, kuidas te hääletamisel nupule vajutate!

Teisipäeval, enne hümniseaduse hääletust, võttis EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme jõuliselt ja karmilt sõna, mille Uued Uudised alljärgnevalt ka lugejateni toovad.

“Lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Keelud ja käsud on ka meil praegu olemas. Eesti karistusseadustikus on olemas paragrahv, mis kirjutab, et hümni teotamise eest on ette nähtud karistus. Ainult seda karistust ei ole võimalik rakendada, sest mitte üheski seaduses ei ole kirjas, mis see hümn meil on. Millised on selle sõnad, milline on viis? Nii et keeldude ja käskude vastu peaks protestima kusagil mujal.

Läheme nüüd sisu juurde. See ei ole mitte mingil juhul eelnõu, mille puhul me peaksime väga pikalt juriidilisse arutellu pidama jääma. See ei ole juriidiline teema ja probleem, see on väärtusvalik ja väärtuspõhine küsimus. See on poliitiline valik sellest, milliseid väärtusi me tahame kinnistada ja edendada, ja milliseid mitte.

Ja laias laastus on siin saalis nelja sorti poliitilisi jõude ja poliitilisi väärtusi. Alustame vasakust aknaalusest poolest, kus istuvad sotsiaaldemokraadid. Kuigi nad kinnitavad, taovad vastu rinda ja aeg-ajalt räägivad, kuidas nad on hirmus eestimeelsed, on nende teod ja nende sõnad sel ajal, kui nad unustavad ära, et nad peavad rääkima oma eestimeelsusest, eestlust põlastavad ja lammutavad, Eesti rahvusriiki ründavad, Eesti rahvuslikku sümboolikat õõnestavad või äraspidi pööravad.

Neid tsitaate me kuulsime eelneva vaidluse ja siinse debati käigus ning kõik peale teie enda teavad neid tsitaate. Ja teie valijatele sobib see. Praeguste andmete kohaselt on Eestis umbes 8% valijaid, kellele on sümpaatne see, et te ehitate globalismi ning likvideerite rahvusriike ja rahvuslust.

Siis on meil teine seltskond, samuti vasakpoolsed. Nendele on jumala kama Eesti rahvuslikust sümboolikast ja Eesti rahvusriigist. Võib ju öelda, et see hümn on neil südames, aeg-ajalt võib lipu vardassse tõmmata, teha kummardusi rahvuslikele väärtustele, aga laias laastus laulavad 80% nende valijatest tund aega enne aastavahetust ühte teist hümni ega tea ning märkagi, et meie hümn jäi ette kandmata, ja neid absoluutselt ei huvita see vaidlus, mis siin saalis käib.

Ma saan keskerakondlastest aru: kõik erakonnad peavad alati mõtlema selle peale, mida tahab nende valija. Ja selles küsimuses ei ole neil väga suurt vahet, kas nad vajutavad täna siin hääletusel nuppu ühte- või teistpidi – nende valija seda pahaks ei pane.

Ja siis on veel kolmas sort poliitilisi jõudusid siin parlamendis, kelle me võiksime kokku võtta terminiga “liba- ja ersatsrahvuslased”. Need on Reformierakond, Vabaerakond ja IRL, kelle valijaist suurem osa tahab sarnaselt Keskerakonnaga olla rahvuslikult meelestatud, aga nad ise ei hooli sellest suurt edasi- ega tagasipidi. Nad lihtsalt teavad, et nad peavad oma valijatele meeldima.

Ükskõik millise küsitluse sa ette võtad, umbes 60-80% Eesti valijatest ütlevad, et nad on rahvuslikult meelestatud. Loomulikult tuleb neile inimestele aeg-ajalt saata välja vooruslik signaal. Loomulikult tuleb lüüa vastu rinda ja öelda, et me oleme ka rahvuslased.

Aeg-ajalt püütakse isegi sogasest veest eriti rammus kala, kui viiakse mõni kuju ühest kohast teise ja selle liu najal sõidetakse veel pärast mitu-mitu head aastat ja valimisperioodi. Jah, sarnaselt Keskerakonnaga võtavad nad oma valijaid kuulda ja võtavad poose. Aga ma veel kord ütlen, kui asi läheb otsustamiseks, kui asi läheb reaalseks, kui asi läheb päriseks, siis ei ole teid mitte kusagil, siis te veate alt.

IRL on rahvuslust alt vedanud aastaid ja aastaid, Reformierakond on rahvuslust teeselnud aastaid ja aastaid. Tänu sellele libarahvuslikkusele, kallid sõbrad, ongi Eesti poliitikas Konservatiivne Rahvaerakond, kelle puhul ei ole mingit kahtlust selles, et me oleme siiralt rahvuslikult meelestatud ja mis väga oluline – erinevalt teist oleme me nõus võitlema. Nõus võitlema! Ei ole niimoodi, et taganeme järgmisele kaitseliinile, kus me kakleme homme, tänane kaitseliin ei ole seda väärt. Iga Eesti rahvusliku ja riikliku sümboli eest tuleb seista ja vajadusel võidelda.

Teie, kallid sõbrad, libarahvuslased, olete see põhjus, miks EKRE on olemas ja miks on olemas meie kõrge toetus. Nagu ma juba ütlesin, absoluutne enamus Eesti inimestest mõtlevad ja tunnevad rahvuslikult, hindavad kõrgelt oma eesti kultuuri, juuri ja identiteeti ning soovivad, et see oleks poliitikas esindatud. Ja nad on aina rohkem läbi näinud – ma arvan, et siin on väga oluline roll ka meil, et me aitame sellele läbinägemisele kaasa-, aina rohkem näinud nende maskide taha, mida nii paljud tahaksid Eestis võtta, ja on läbi näinud need poosid, mis ammu-ammu enam ei veena.

Need libarahvuslased või ka estofoobid, kes siin täna räägivad, et hümn elab neil südames – mina ei näe teie südame sisse. Ausalt öeldes ei hooli ka sellest, mis teil südame sees on. Mina näen tänasel hääletusel, kumbapidi te nuppu vajutate. Ja mul ei ole mingisugust põhjust arvata teistmoodi kui seda, et kui te ei toeta ühte lihtsat eelnõu, mis fikseerib ära Eesti hümni sellena, mis ta on olnud sada aastat, siis te ei toeta Eesti rahvusriiki, siis te ei toeta Eesti rahvuslike sümbolite muutmist riiklikeks rahvuslikeks sümboliteks, siis ei saa teie peale loota ka eelseisvatel valimistel, et te ajaksite Eesti asja. Näidake oma värve, palun!”

Kommentaarid