Peaminister Ratas hämas põhjustega, miks Eesti ei saa kiiresti osta laskemoona juurde

Tapa lasketiir, laskemoonTapa lasketiir, laskemoon

Selle aasta riigieelarve eelnõus vähendas Jüri Ratase valitsus algselt 20 miljoni euro suuruse kaitseinvesteeringute programmi poole väiksemaks. Ratas üritas riigikogus tagantjärele keerutada ja rääkida sellest, et aasta pärast valitsuse vahetust tuli peaministrile üllatusena tekkepõhise eelarve koostamise alused ja tekkepõhine eelarve tähendaks justkui automaatselt investeeringute edasilükkamist.

Kui algselt oli tänavuse riigieelarve eelnõus kaitseinvesteeringuteks ette nähtud täiendavalt 20 miljonit, millest jäi aga alles kõigest 10 miljonit, siis milliste kulutuste tegemiseks või millise eelarveaugu katteks valitsus 10 miljonit suunas, ei ole teada. Sellele küsimusele jättis peaminister Ratas jätkuvalt ka riigikogu kõnepuldis vastamata.

Jüri Ratas ütles riigikogu infotunnis rahvasaadikute küsimustele vastates, et vajadusel eraldab valitsus 2018. aastal kaitseministeeriumile laskemoona soetamiseks rahandusministeeriumi sihtotstarbeliste vahendite reservist 10 miljonit lisaeurot. „See toimuks juhul, kui meil on võimalik kõnealune laskemoon juba reaalselt tänavu kätte saada. Seda aga ei hinda asjatundjad väga tõenäoliseks,“ viitas Ratas võimalusele, et aasta jooksul ei ole Eestil võimalik üheltki maailma laskemoona tootjalt osta kümnekonna miljoni euro eest moona.

Eesti Konservatiivse Rahvaerkaonna riigikogu fraktsiooni liige ja riigikogu väliskomisjoni liige Henn Põlluaas märkis, et on korduvalt kontakteerunud väga paljude vastava valdkonna inimestega nii siin kui seal ja täiesti selgelt on ilmnenud, et laskemoona on võimalik sellistes kogustes hankida, see on maailmas täiesti olemas. „Aga teie väitsite, et kaitsevägi andis soovituse või ütles, et seda ei ole võimalik hankida ühe aasta jooksul. Mind väga huvitab, kes need sellise nõuande andjad olid ja kas nende kompetentsuses ei peaks mitte kahtlema,“ päris Põlluaas. Peaminister jättis saadiku küsimusele sisuliselt vastamata, öeldes, et tema ei kahtle kaitseväe kompetentsuses. „Vastupidi, ma hindan nende professionaalsust. Ega probleemi ju olegi. Kui hankeid tehakse, kui moon on võimalik osta 2018. aastal, siis raha on selleks olemas,“ vastas Ratas mittemidagiütlevalt.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees, riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Mart Helme ütles Ratase demagoogitsemisele kommentaariks, et kaasaegne sõda põhineb üksuste tulejõul. „Üksuste tulejõud on mõeldud selleks, et vastase elavjõud ja muud füüsilised objektid rivist välja viia. Tulejõudu ei ole, kui ei ole laskemoona. Eesti Kaitseväel on arvestatav laskemoona nappus. Me ei räägi mitte kuude pikkusest laskemoona varust, vaid me räägime päevade pikkusest laskemoonavarust. Me räägime Suwalki koridorist, mis on läbilõigatav, ja me räägime samuti Läänemerest, kus NATO-l ei ole laevastikku, et Balti riikide isoleerimist takistada. See tähendab seda, et Eestil peab kohapeal olema arvestatav laskemoonavaru. Kas te ei arva, et kõik need manipulatsioonid selle 10 miljoni euroga räägivad sellest, et meil ei anta aru sellest, et laskemoon peab olema kohal ja see peab olema prioriteet, sest vastasel korral me võime siin paintballi’i mänge mängima hakata,“ küsis Helme retooriliselt.

Peaminister Ratas tunnistas, et Eestil ongi laskemoona vähe. „Muidugi on vaja laskemoona investeerida. See ongi ju olnud selle programmi üks ja ainus põhialus, et suudaksime seda laskemoona päevade arvu suurendada,“ sõnas peaminister.

Valitsuse otsust lükata 10 miljonit edasi järgmise aasta eelarvesse on korduvalt kritiseerinud ka endine kaitseminister Margus Tsahkna (IRL), praegune riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso (SDE). Nad on korduvalt väitnud, et tegelikult soovi või tahte korral oleks see laskemoon võimalik kätte saada ka käesoleva aasta jooksul.

Möödunud aasta septembris toimusid Vene relvajõudude viimaste aastate suurimad strateegilised õppused Zapad 2017. Kindralstaabi ülema, armeekindral Gerassimovi juhtimisel testiti kindralstaabis koostatud regionaalse sõja plaani Põhja-Euroopas. Selle eesmärgiks on Balti riikide vallutamine, Soome, Rootsi ja Norra neutraliseerimine.

Õppustel osales Lääne sõjaväeringkond peaaegu tervikuna oma 6. üldväe ja 1. kaardiväe tankiarmeega, 1. õhujõu õhukaitsearmeega, Kaliningradi oblastis asuvate 11. armeekorpuse ja Balti laevastikuga. Zapad 2017 õppusest võtsid osa ka kolm Vene õhudessanti neljast üldse olemasolevast, samuti põhjalaevastik, kaugpommituslennuvägi, strateegilised raketiväed, spetsnaz’i brigaadid ja ligi 9000 Valgevene sõjaväelast oma riigi territooriumil.

Vahetult pärast seda õppust vähendas Eesti valitsus selle aasta kaitse-eelarvet 10 miljoni euro võrra, seda olukorras, kus julgeolekuolukord järsult halvenes. Kaitseminister Jüri Luik (IRL) põhjendas kärbet Lääne sõjatööstuste suure koormatusega, mis ei võimaldavat kiiresti tagada Kaitseväele vajaliku relvastuse ja varustuse hankeid.

Kommentaarid