Raadiosaates “Räägime asjast” kõnelesid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni juht Martin Helme ja erakonna esimees Mart Helme 19. juunil riigikogus lõplikult heaks kiidetavast Rail Balticust.
Helmete hinnangul on Rail Baltic klassikaline euroraha varastamise projekt, mille usaldusväärsusele andis viimase kabjahoobi Ernst&Youngi ulmeline tasuvusuuring.
Eesti üks tuntumaid poliitikuid, Reformierakonna auesimees Siim Kallas peab Rail Balticut nii oluliseks, et hoolimata oma koduerakonna juhatuse otsusest, millega tal keelati Keskerakonna valitsusele raudtee osas nõu anda, hiilis Kallas ikkagi Ratase valitsuse külje alla.
Martin Helme hinnangul näitab see, et umbes viis miljardit eurot maksvast projektist ligikaudu 300-400 miljonit kulub nn lobistamisele ja projektile positiivse fooni loomisele. Sellest rahast soovib omakorda osa saada ilmselt ka Siim Kallas, miks muidu oleks ta Reformierakonna juhatuse otsusest mööda läinud.
“Kõikidele huvilistele on kättesaadav ka meie kohalike ja mitte ainult meie kohalike, vaid ka natukene kaugemate asjatundjate, logistikute, ärimeeste jne analüüsid, mis pihustavad täielikult Ernst & Youngi uuringutulemused. Me rääkisime omal ajal ka sellest, kui viltune on AECOM, siis püüti meile kogu aeg seda AECOM-i nina alla hõõruda, ja tegelikult kõik mõistusega inimesed, kellel ei ole mingeid isiklikke huve, poliitilisi ambitsioone või midagi muud seesugust, on aru saanud, et kui te viitasite kohalikele materjalidele, siis see on Eestile ja Eesti rahvale laostav projekt,” on Martin Helme kindel.
Riigikogule ei ole esitatud eelnõu, mis annaks vastust küsimusele, kui suur kohustus Eesti riigile võetakse. Esitatud info on vastuoluline ja ei täida normitehnilisi nõudeid. Erinevad analüüsid on näidanud, et suured infrastruktuuri projektid lähevad oodatust kallimaks ja võtavad aega. Euroopa Kontrollikoja aruanne kinnitab, et projektid lähevad kallimaks. Kallinemise puhul tuleb aru anda sellele, et projekt muutub kallimaks järk-järgult ning seda iga täieneva tööga, mida aktsepteeritakse. Kui hange või ka ehitusleping läheb kallimaks, siis rahastus ei suurene ja Eesti riik peab selle riigieelarvest, maksumaksja rahast kinni maksma.
“Me teame, et mujal Euroopas ei ole kaup kolinud maanteedelt raudteedele. Me ei saa vastust küsimusele, kust raha tuleb. See oli niivõrd armas: raha tuleb eelarvest. Tõesti või? Aga kust ta eelarvesse saab? No seda enam vasakpoolsed ei tea, tuleb lihtsalt eelarvest. Nii nagu raha tuli eelarvest ja läks Estonian Airile, nii nagu raha tuli eelarvest ja läks Saaremaa praamidele. Raha tulebki eelarvest, ainult et selle jaoks, et ta sinna eelarvesse saaks, siis on meil vaja suhkrumakse, siis on meil vaja teedemakse ja automakse ja mis kõiki neid makse meil siin küsitakse, pakendiaktsiisi ja muid asju,” lisas Helme.
19. juuni riigikogu erakorralisel istungil tuleb Rail Balticu teema teisele, lõplikule lugemisele ja kardetavasti kiidavad valitsuserakonnad ja Reformierakond riigikontrollist ja muudestki allikatest palju kriitikat saanud raudtee-ehituse lõplikult heaks. Samal päeval kell 12 korraldab EKRE Toompeal, riigikogu hoone ees majanduslikult lootusetu raudtee vastase miitingu, kuhu on oodatud ka kõik Uute Uudiste lugejad.
“Mingit ametlikku nõunikku ei saa minust mingil juhul. Aga ideed seoses Rail Balticuga on arutluse all olnud nii peaminister Jüri Ratasega kui ka majandusminister Kadri Simsoniga,” kinnitas Siim Kallas rahvusringhäälingu uudisteportaalile.
Kallas selgitas, et kuna ta on Rail Balticuga nii pikalt olnud seotud, siis soovib ta igati kaasa aidata, et oluline transiitkoridor ikkagi realiseeruks. “Kas selleks piisab intervjuudest, arvamusartiklitest või on vaja enamat, näitab aeg.”
“On projektid, mis on Eestile tähtsad ja vajalikud ja mille nimel tasub võidelda,” rõhutas Kallas.
Kallase hinnangul ei jagune avalik arvamus Rail Balticu teemal pooleks, vaid projekti vastu on väike grupp inimesi.
Kallase nõustamistahe oli põgusalt arutluse all ka eelmise nädala Reformierakonna juhatuse koosolekul. “Küsimus pole selles, kas Reformierakond toetab Rail Balticut või mitte. Erakond on esimehe suu läbi oma toetust kinnitanud. Arutasime ainult, millises vormis saan ma kaasa aidata.”
UU