Viiendik Eesti elanikest elab suhtelises vaesuses

Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal 21,3 protsenti ja absoluutses vaesuses 3,9 protsenti Eesti elanikkonnast, teatas statistikaamet.

Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes 2014. aastaga võrreldes 0,3 protsendipunkti ning absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus langes 2,4 protsendipunkti.

Möödunud aastal elanikkonna sissetulek suurenes ja sissetulekute ebavõrdsus vähenes. Riiklikud toetused ja pensionid aitasid takistada vaesusesse langemist, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud 39,2 protsenti ja absoluutses vaesuses 25,2 protsenti elanikkonnast.

Suhtelises vaesuses elas 2015. aastal inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429 eurot ning absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201 eurot. 2015. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,7 korda. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

Võrreldes ülemöödunud aastaga on vähenenud nii laste, noorte kui ka keskealiste vaesus, suurenenud aga vanemaealiste suhteline vaesus. Mullu elas 40,2 protsenti 65-aastastest ja vanematest suhtelises vaesuses, aasta varem oli see näitaja 35,8 protsenti.

Alla 18-aastastest lastest elas suhtelises vaesuses 18,5 protsenti ehk poolteist protsendipunkti vähem kui aasta varem, samuti langes laste absoluutse vaesuse määr – vastav näitaja oli 2014. aastal 9,1 protsenti ja 2015. aastal 4,6 protsenti.

Põhi- või madalama haridusega inimestest kuulus iga kolmas sissetuleku poolest vaeseimasse ja vaid iga neljateistkümnes rikkaimasse sissetulekuviiendikku. Samal ajal kuulus kolmandik kõrgharidusega inimestest rikkaima viiendiku hulka.

Suhtelise vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Absoluutse vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on absoluutse vaesuse piirist madalam.

Suhtelise vaesuse piir on 60 protsenti leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist, absoluutse vaesuse piir on arvestuslik elatusmiinimum.

Hinnangud põhinevad sotsiaaluuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 2004. aastast. Uuringu avaliku huvi peamine esindaja on sotsiaalministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

2016. aastal osales uuringus üle 6000 leibkonna. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsitakse 2016. aastal 2015. aasta sissetulekut.

BNS

FOTO: PM/Scanpix

Kommentaarid