16.05.2017
Wilders ja Rutte
Hollandi parlamendi alamkoja (Tweede Kamer) valimistest 15. märtsil on möödas juba kaks kuud ning umbes sama kaua on kestnud ka koalitsioonikõnelused. Vaikselt ja peamiselt suletud uste taga toimunud läbirääkimised on aga eilse seisuga ummikus ja kõik algab otsast peale.
Valimised võitnud Mark Rutte juhitud Rahvapartei Vabaduse ja Demokraatia Eest (VVD) alustas märtsi keskel kõnelusi kolme parteiga – valimistel kolmanda ja neljanda koha saavutanud parteidega Kristlik-Demokraatlik Üleskutse (CDA) ja Demokraadid 66 (D66) ning paduvasakpoolse roheliste parteiga GroenLinks (vt valimistulemusi Hollandi valimised: peaministrina jätkab Mark Rutte). Valimistel teise tulemuse saavutanud Geert Wildersi juhitud Vabadusparteid (PVV) jäeti kõnelustest kõrvale.
See, et koalitsioonkõnelused liiva jooksid, ei ole tegelikult kuigi suur üllatus. Algusest peale oli kristlik-demokraatidel raske seedida mitmeid roheliste programmis nimetatud seisukohti, näiteks neid, mis toetavad migratsiooni piiramatut jätkumist. Samuti on rohelistel arusaadavalt ka väga radikaalne rohelist energiat toetav kliimaprogramm.
Läbirääkimiste koordinaator Edith Schippersi sõnul püüdsid kõik neli kõnelustesse kaasatud parteid viimase hetkeni leida kompromisse, kuid paraku jäi just migratsiooni puudutav teema lahendamatuks. Allikate andmetel oli roheliste partei liider Jesse Klaver kategooriliselt vastu uutele kokkulepetele Põhja-Aafrika riikidega, mis aitaksid sarnaselt Türgiga saavutatud kokkuleppele ohjeldada rändetulva.
Nüüd on aga üleval oluline küsimus – mis saab edasi? Suure tõenäosusega kutsuvad VVD, CDA ja D66 järgmiseks laua taha Kristliku Liidu (CU), keda nimetatakse roheliste partei kristlikuks versiooniks, kuid kellel on alamkojas vaid viis kohta. See aga tähendab, et koalitsiooni enamus jääks napiks, 150-kohalises parlamendis oleks neil vaid 76 kohta. Lisaks ei pruugi koostöö CU-ga sobida liberaalsele D66-le, kes peab sel juhul kindlasti loobuma oma programmis välja toodud eutanaasia laiendamise plaanist.
Teine võimalus on kaasata kõnelustesse Mark Rutte eelmise valitsuse koalitsioonipartner Hollandi Tööpartei (PvdA). Kuid PvdA kaotas valimistel lausa 29 kohta ja ehkki nad on praegu esindatud 9 kohaga, lakub PvdA siiski alles kaotusest saadud haavu.
14 kohta on ka Sotsialistlikul Parteil (SP), kuid nemad on jälle välistanud koostöö Mark Rutte ja VVD-ga ning on tulnud lausa välja ideega, et SP võiks hakata ise valitsust moodustama, sel juhul siis muidugi vasakpoolset valitsust.
Geert Wilders ja Vabaduspartei on arusaadavalt samuti ootel ja andnud märku oma valmisolekust lüüa kaasa koalitsioonikõnelustes. On lausa veider, kui kiivalt püüavad nii VVD kui ka CDA Wildersit ignoreerida ning temast mööda vaadata. Ka Shippers on soovitanud kutsuda uuteks läbirääkimisteks laua taha just Wildersi, kuid Mark Rutte välistab endiselt seda võimalust.
Parempoolse valitsuse moodustamise võimalus Hollandis on aga tegelikult täiesti olemas, sest parempoolsetel ja üsnagi sarnaste vaadetega parteidel on alamkojas praegu 77 kohta. VVD, PVV ja CDA kõrval on veel kaks väikeparteid (Foorum Demokraatiale (FvD) ja Poliitiliselt Reformitud Partei (SGP), kes kõik koos, välistamismänge kõrvale jättes ja teatud kompromissidele minnes, võiksid moodustada Hollandile igati sobiva valitsuse.
Hetkel jääb siiski vaid üle oodata ja vaadata, mis saab edasi.
Triin van Doorslaer
FOTO: Reuters/Scanpix – Wilders vasakul ja Rutte paremal vaatavad esialgu eri suunas