Rände tõttu Eesti kodanike arv väheneb, enim tuleb juurde Vene ja Ukraina kodanikke

Eesti kodanike arv Eestis välisrände tõttu väheneb, juurde tuleb aga kõige rohkem Vene ja Ukraina kodanikke, selgub statistikaameti esmaspäeval avaldatud andmetest.

“Jah, Eesti kodanike arv mingi määral väheneb. Osaliselt on see ka sellest tingitud, et siin elavad vanemad inimesed on enamasti Eesti kodanikud, ja (nende osakaal kahaneb – BNS) lihtsalt juba loomuliku iibe tõttu,” ütles statistikaameti vanemanalüütik Alis Tammur esmaspäeval BNS-ile.

Välisrändes osalevad rohkem nooremad inimesed, nähtub statistikaameti andmestikust.

“Muidugi tuleb siia Venemaa ja Ukraina kodanikke rohkem kui Euroopa Liidu omasid,” lisas Tammur, tuues siiski välja, et statistikaameti uus metoodika võimaldab näidata ka Euroopa Liidu kodanike suuremat rännet.

Eestisse rändas eelmisel aastal sisse 15 413 ja Eestist välja 13 003 inimest. Sisserändajatest 52 protsenti ehk 8015 inimest olid Eesti kodanikud, samas kui väljarändajates olid Eesti kodanikud 69 protsenti ehk 8972 inimest.

Sisserännanutest kaheksa protsenti ehk 1233 olid Venemaa ja sama palju ka Ukraina kodanikud. Väljarännanutest oli Venemaa kodanikke viis protsenti ehk 650 inimest.

Euroopa Liidu kodanikest saabus mullu Eestisse enim soomlasi – kuus protsenti ehk 925 inimest. Soomlaste kõrval saabus rohkem inimesi ka Saksamaalt ja Suurbritanniast. “Just nii-öelda “vana” Euroopa osast, arenenumatest maadest tuleb inimesi rohkem, aga tuleb ka Poolast, Slovakkiast,” rääkis Tammur. “Kindlasti on siin Eesti ülikoolidel oma roll,” lisas statistikaameti vanemanalüütik.

Tammuri sõnul avaldab statistikaamet rahvastiku andmed kodakondsuse järgi juuni alguses.

Möödunud aastal Eesti arvestuslik rahvaarv kasvas tänu rändele, mis oli plussis 2410 inimesega. Loomulik iive, mis näitab surmade ja sündide vahet, jäi 1336 miinusesse.

BNS

Foto: Postimees