27.12.2019
Vabadussõjas langenute mälestussammas Alevi kalmistul.
31. detsembril, käesoleval aastal möödub 100 aastat Eesti ja Venemaa vahel vaherahu sõlmimisest, mis lõpuks peatas lahingutegevuse Vabadussõja rinnetel. Sõjas võidelnuil jätkus nii füüsilist kui vaimset jõudu vastu seista. Nende kangelaslikkuse tunnistajaiks on ausambad üle Eesti.
Inimkaotusi hinnatakse 6500-le inimesele. Eesti riigimeestel J.Tõnisson, J.Poska, A.Birk, Ants Piip, A.Oinas, M.Püümann jt. jätkus läbirääkimistel sirget selga ja tahet oma maa ning rahva eest seista. Meil on, mida meenutada ja Eesti rahva ajaloolist mälu värskena hoida.
24. veebruaril, 2018 tähistasime suure pidulikkusega Eesti Vabariigi 100 aastapäeva. Tänaseks tundub paljudele, et oma riigi väljakuulutamisega saigi eestlastest vaba rahvas vabal maal.
Tegelikkuses tähendab vabadus vastutust, võitlust oma vabaduse eest. Ja seda võitlust jätkus eestlastel toona, 100 aastat tagasi mitmel rindel. Poliitilisel tasandil nägid lääneriigid Eestit endiselt Vene riigi osana, tunnustades Eesti Vabariiki üksnes „de facto” Venemaalt lähtuva kommunismiohu tõrjumiseks.
Sõjaliselt kehtis Eesti aladel Saksa okupatsioon. Sakslaste lahkumise järel novembris, 1918 tungisid nende kannul Eestisse Punaarmee üksused. Algas Eesti vabadussõda, kus kaitsesime end Soome ja lääneriikide, eeskätt Inglismaa abiga. Tänu Eesti sõjaväe ja rahva vastupanule bolševike plaanid luhtusid.
Sõjategevus oli kurnav mõlemale poolele. 31. augustil, 1919 saatis nõukogude Vene välisminister J. Tšetšerin EV valitsusele teate sooviga alustada rahuläbirääkimisi. Lääneriikide poolt kehtestatud blokaadi tõttu vajas Venemaa akent kaubavahetuseks muu maailmaga. Rahu Venemaaga oli Eestile vajalik, samas kinnitas Asutav Kogu, et rahu on võimalik teha vaid siis, kui selle tegemise juures meie rahva au ja riigi väärikus mitte alandatud ei saa.
17.-18. septembril 1919 alanud rahuläbirääkimised Pihkvas katkesid, jätkusid 5. detsembril 1919 Tartus. Pingeliste läbirääkimiste käigus ja Vene poole sõjalistele rünnakutele vaatamata lepiti esmalt kokku Eesti Vabariigi iseseisvuse tingimusteta tunnustamises.
Tunnistati kehtetuks Uusikaupunki rahu, millega Eesti alad Põhjasõja järel Venemaaga liideti. Määrati kindlaks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir, mis võttis rahukonverentsi tööst kõige mahukama osa. Väga oluline oli, et 31. detsembril, 1919 sõlmiti vaherahu, mis peatas 3. jaanuaril 1920 rindel sõjategevuse.
Rahuleping tervikuna kirjutati alla 2.veebruaril, 1920 Tartus. Tartu Rahuleping on meie riigi sünnitunnistus, mis pani aluse meie riiklikule arengule, tunnustamisele „de jure” maailma riikide ja organisatsioonide poolt rahvusvahelise õiguse subjektina.
Meie, kohalikku Viljandi valda silmas pidades on oluline, et 100 aasta tagust vabadusvõitlust meenutavad ausambad Viljandis, Mustlas, Kärstnas, Kolga-Jaanis, Lalsil, Paistus, Suure-Jaanis ja Pilistveres. Samuti, et peaministrina pidas Venemaaga rahu sõlmimiseks läbirääkimisi ning hiljem ratifitseeris selle valitsuse nimel Jaan Tõnisson. Rahuläbirääkimistel osalesid Viljandimaa juurtega Ants Piip, Ado Virk ja Johann Laidoner.
Eesti riigimeestel jätkus lõpuni sirget selga ja tahet oma maa ning riigi eest seista. Meil on, keda mäletada. Et see mälestus rahva ajaloolises mälus ei kustuks, korraldatakse Viljandi valla koolides 2020 aastal uurimustööde võistlus Eesti Vabadussõja kangelaste elust, võitlusest ja saatusest. Jõudu tööle!
Ando Tulvik, EKRE Viljandi valla osakonna juhatuse esimees