12 müüti välismaalaste Eestis viibimise, õppimise ja töötamise kohta

Juba mõnda aega on palju kõneainet pakkunud kavandatavad välismaalaste seaduse muudatused Eestis viibimise, õppimise ja töötamise tingimustes. Kahjuks on levima läinud hulk valeväiteid, mis jätavad ekslikult mulje, nagu ei oleks planeeritud muudatuste tulemusel ükski välismaalane enam Eestisse oodatud.

Eesti rändepoliitika lähtekohaks on läbi aegade olnud soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kelle siia asumine on kooskõlas avalike huvidega. Eestisse on alati oodatud olnud, ja on ka edaspidi, kvalifitseeritud spetsialistid, kes loovad olulist lisandväärtust, panustades Eesti ühiskonna ja majanduse arengusse.

Kavandatud muudatuste eesmärk on tingimuste loomine ausale konkurentsile tööturul ja töötamise tingimuste väärkasutamise ennetamine ja tõkestamine. Muudatuste eesmärk on ka tagada õppimiseks antud elamisloa eesmärgipärane kasutus ja kõrghariduse rahvusvahelistumine konkurentsivõimelisel tasemel.

Järgnevalt lükkame ümber peamised eksiseisukohad seoses kavandatavate muudatustega töö- ja õpirände regulatsioonis.

Müüt nr 1: Välismaalased ei saa pärast seadusemuudatuste vastuvõtmist enam Eestisse õppima ja töötama tulla. Eesti muutub suletud riigiks ja välismaalased ei ole enam siia oodatud.

Jutud sellest, et Eesti muutub välismaalaste seaduse muudatuste tulemusena suletud riigiks, ei vasta tõele. Igal aastal õpib Eestis ligi 2000 tudengit ja töötab tuhandeid inimest erinevatest Euroopa Liidu riikidest. Eestil pole plaanis hakata kuidagi piirama Euroopa Liidu sisest õpi- või töörännet.

Seadusemuudatused ei sea mingeid täiendavaid piiranguid või kvoote ka teistest maailma riikidest pärit välismaalaste Eestisse õppimiseks või lühiajaliseks töötamiseks tulemisele. Näiteks eelmisel aastal õppis Eestis üle 3000 välistudengi, kes olid pärit väljastpoolt Euroopa Liitu. Küll aga täpsustatakse Eestis töötamise ja õppimise regulatsiooni eesmärgiga ära hoida töötamise tingimuste väärkasutamist ja tagada õppimiseks antud elamisloa eesmärgipärane kasutus.

Müüt nr 2: Kõrget lisandväärtust loovad tipp-spetsialistid jäävad edaspidi Eestisse tulemata.

Eesti kui uudsete tehnoloogiliste lahenduste poolest tuntud riik on rahvusvahelises mastaabis kindlasti atraktiivne sihtriik. Kuna kvalifitseeritud töötajate pärast konkureerivad kõik maailma riigid, arvestatakse ka välismaalaste seadust muutes vajadusega säilitada Eesti atraktiivsus.

Välismaalaste seaduses on kehtestatud erinevaid soodustusi nt tippspetsialistidele, iduettevõtlusele, IKT erialasel ametikohal tööle asujatele. Sel  aastal jõustusid muudatused, mis võimaldavad Eestisse tulla diginomaadidel. Diginomaadi viisaprogrammi eesmärk on meelitada Eestisse kvalifitseeritud tööjõudu. Diginomaadi viisa ehk kaugtöö tegemise viisa võib anda välismaalasele, kelle Eestis ajutise viibimise eesmärk on asukohast sõltumatu töö tegemine.

Eestis õppimise edukalt lõpetanud välismaalastele, kes asuvad Eestisse tööle, ei kehti Töötukassa loa ega ka palgakriteeriumi nõue. Kavandatud õpi- ja töörände tingimuste muudatustes on tehtud erandid doktorantidele, aga ka õpetajatele, akadeemilistele töötajatele, teadus- ja arendusasutustes töötamisele.

Müüt nr 3: Välismaalastel pole võimalik Eestisse õppima või töötama tulles siia oma perekonda kaasa võtta.

Kui välismaalane tuleb Eestisse tööle elamisloa alusel, siis on endiselt võimalik taotleda abikaasal ja lapsel tema juurde elama asumiseks elamisluba sisserände piirarvu väliselt, et välismaalane saaks koos perega Eestisse elama tulla.

Kavandatavad muudatusettepanekud puudutavad vaid ajutise viibimisalusega (viisaga) välismaalasi ja nende kohaselt ei antaks edaspidi Eestis ajutise viibimisalusega ja lühiajaliselt töötavate välismaalaste pereliikmetele viisasid samadel tingimustel kui siia tööle tulnuile, erandiks on üksikvanemad ja akadeemiliste töötajate ning arendus- ning teadusvaldkonna töötajate pereliikmed. Viisa on ajutine viibimisalus ja ajutise viibimisaja lõppedes peab viisa saanud välismaalane Eestist lahkuma. Pereliikmed saavad vajadusel iseseisvalt viisa taotleda ja vahepealsel ajal Eestis ajutiselt töötaval pereliikmel külas käia. Endiselt aga saaks viisa samadel tingimustel anda iduettevõtluse eesmärgil lühiajaliselt Eestisse tööle tulevate välismaalaste pereliikmetele.

Sarnaselt töörändele ei antaks edaspidi Eestis õppivate välismaalaste pereliikmetele pikaajalisi viisasid samadel tingimustel kui siia õppima tulnule. Pereliikmed saavad vajadusel iseseisvalt viisa taotleda ja vahepealsel ajal Eestis õppival pereliikmel külas käia. Õppimiseks elamisloa saanud välismaalane saab edaspidi abikaasa Eestisse kaasa kutsuda kaks aastat pärast Eestis õppimise alustamist. Selle aja jooksul on välismaalane jõudnud kohaneda, leidnud püsivama elukoha ning on tekkinud kindlus, et ta suudab tagada pereliikme ülalpidamise. Oluline on enne pere kaasa toomise lubamist veenduda, et välismaalase haridustase ja keeleoskus võimaldavad õppekava läbida ja ta kasutab elamisluba eesmärgipäraselt. Erandiks on doktoriõppesse asuvad välismaalased ja nende pereliikmed.

Müüt nr 4: Välismaalaste seaduse muudatused mõjutavad tähtajalise elamisloaga Eestis elava välismaalase võimalust elada pereelu.

Kavandatavad muudatuse ei mõjuta tähtajalise elamisloaga Eestis elava ja töötava välismaalase võimalust elada Eestis pereelu. Muudatused puudutavad vaid välismaalasi, kes tulevikus saavad elamisloa õppimiseks. Nemad ei saa pereliikmeid kaasa tuua varem kui kahe aasta möödudes. Kaks aastat on piisav aeg veendumaks, et välismaalase haridustase ja keeleoskus võimaldavad tal õppekava läbida, ta saab Eestis hakkama ja ta kasutab elamisluba eesmärgipäraselt. Kavandatud muudatused ei oma tagasiulatuvat mõju, st et kavandatavad muudatused ei mõjuta kuidagi neid inimesi, kes juba praegu perega Eestis on.

Müüt nr 5: Välistudengitel ei ole enam võimalik õpingute kõrvalt osalise tööajaga töötada.

Kavandatud seadusemuudatustega ei piirata kuidagi välistudengite võimalust õpingute kõrvalt töötada. Sealhulgas ei sätesta muudatused nõuet, et üliõpilane peab töötama täistööajaga. Vastupidi, välismaalaste seadus võimaldab välisõppuritel töötada ilma, et töötamiseks peaks eraldi luba taotlema. Ainus piirang on see, et tema töötamine ei tohi takistada õppimist.

Müüt nr 6: Õpingute lõppedes ei ole välismaalasel võimalik jääda Eestisse tööd otsima.

Kavandatud muudatused ei piira Eestis õpingud edukalt lõpetanud välismaalaste võimalust asuda Eestis tööle ja taotleda elamisluba töötamiseks sisseränne piirarvu väliselt. Kui välismaalasel lõpeb elamisluba õppimiseks, siis on tal võimalus 270 päeva jooksul Eestis seaduslikult viibida ning siin olles endale, kas töökoht leida või näiteks ettevõtlusega alustada.

Müüt nr 7: Välismaalastele kehtestatud palgakriteeriumi nõue seab Eesti elanikud võrreldes välismaalastega ebavõrdsesse seisu.

Kehtiva välismaalaste Eestis töötamise reeglistiku eesmärk on kaitsta meie enda inimesi ja nende töökohti. Sisseränne mõjutab püsielanike käekäiku tööturul. Võidavad need töötajad, kelle töökohti sisseränne pigem täiendab, kaotavad aga need kohalikud töötajad, kes sisserändajatega tööturul konkureerivad. Kavandatud seadusemuudatusega suuname tööandjad eelistama Eesti elanikest tööjõudu ning vähendame tööandjate skeemitamist töötamise tingimuste ja palgakriteeriumitega, kasutamaks ebaausat konkurentsieelist. Välismaalase Eestisse tööle kutsumine ei ole põhjendatud, kui ta töötab siin osaajaga.

Suurenenud nõudlus välistööjõu järele ei tohi jätta tööta Eesti kohalikke elanikke, seda eriti olukorras, kus töötuse määr on võrreldes eelmise aastaga oluliselt tõusnud ja analüütikute hinnangul võib veelgi tõusta.

Müüt nr 8: Kui välismaalane kaotab töö, siis peab ta Eestist viivitamatult lahkuma, kui ta kohe uut tööd ei leia. Eestis viibida ja uut tööd otsida pole võimalik.

Juhul kui lühiajaliselt Eestis töötav välismaalane kaotab töö ei pea ta viivitamatult Eestist lahkuma. Välismaalasel on aega 30 päeva uue töökoha otsimiseks või oma Eestist lahkumise korraldamiseks.

Müüt nr 9: Välismaalane ei saa edaspidi ilma D-viisata Eestis tööle asuda, kuigi tal on registreeritud lühiajaline töötamine.

Pikaajaline ehk D-viisa lühiajalise töötamise tingimusena ei tähenda, et välismaalane ei saaks tulla Eestisse C-viisa või viisavabaduse alusel ning taotleda D-viisat lühiajalise töötamise eesmärgil juba Eestis kohapeal viibides. Lisaks lubavad kavandatud muudatused Eestis C-viisa või viisavabaduse alusel kuni 30 päeva töötada, kui välismaalase tööandja on registreerinud tema lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis. Kui aga soovitakse Eestis töötada kauem kui 30 päeva, siis tuleb taotleda D-viisa, mida saab teha Politsei- ja Piirivalveametis.

Müüt nr 10: Kolmandate riikide tippspetsialistid, keda on Eestisse tööle kutsutud, ei saa enam siia tulla, sest osades riikides pole Eesti saatkonda, et taotleda D-viisat.

Pikaajalise viisa ehk D-viisa nõue Eestis töötamisele on vaid siis, kui planeeritud töötamine kestab kauem kui 30 päeva. Välismaalane saab Eestisse endiselt tulla ka lühiajalise viisa ja viisavabadusega ja kui tööandja on registreerinud tema lühiajalise töötamise, saab ta siin ka tööle asuda. Seetõttu ei ole Eesti saatkonna puudumine takistuseks vajaliku spetsialisti Eestisse jõudmisel.

Müüt nr 11: Välismaistele hooajatöötajatele kehtestatakse Eesti inimestele makstavast palgast oluliselt kõrgem palganõue.

Palgakriteeriumi kehtestamise peamine eesmärk on kaitsta Eesti tööturgu. Palgakriteeriumi kehtestamine välistööjõule suunab tööandjad välistööjõudu kasutama eeskätt valdkondades, kus on Eesti tööturul kvalifitseeritud tööjõust puudus ja aitab vältida kodumaise tööjõu asendamist välismaalt palgatud tööjõuga valdkondades, kus välistööjõu kaasamisele ei ole seatud piiranguid. Mida odavam on välistööjõu palkamine, seda enam ohustab see Eesti töötajate konkurentsivõimet valdkondades, kus keskmine töötasu jääb Eesti keskmise palga tasemele või alla Eesti keskmist. Arvestama peab ka sellega, et lühiajaliseks töötamiseks Eestisse tulnud välismaalased ei kuluta oma palgaraha Eestis, vaid pigem päritoluriigis.

Hooajatöötajate palgakriteeriumi kehtestamise aluseks on Statistikaameti eelmisel aastal avaldatud hooajaliste tegevusalade aasta keskmine brutokuupalk ehk keskmine palk, mida Eestis vastavas valdkonnas töötavatele inimestele makstakse.

Hooajalised tegevusalad, mis on kehtestatud eelnimetatud õigusaktiga, on järgmised:

1. Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad (EMTAK A 01)
2. Metsamajandus ja metsavarumine (EMTAK A 02)
3. Kalapüük ja vesiviljelus (EMTAK A 03)
4. Toiduainete tootmine (EMTAK C 10)
5. Alkoholivaba joogi tootmine; mineraalvee ja muu villitud vee tootmine (EMTAK C 1107)
6. Majutus (EMTAK I 55)
7. Toidu ja joogi serveerimine (EMTAK I 56)

Vastavate EMTAK tähtkoodide põhitegevusalade ja põhitegevusalade esimese taseme alamtegevusalade kohaselt oleks hooajaliste tööde eest makstava tasu alammäär järgmine:

Allikas: Statistikaamet

Müüt nr 12: Muudatused pikendavad välismaalastest töötajate tööle asumist ning oleks seega otseselt ettevõtete majandustegevust piirav.

Kavandatud muudatused ei pikenda välismaalastest töötajate Eestisse tööle asumist. Endiselt on võimalik Eestisse töötama tulla viisaga (C-viisa või D-viisaga) või viisavabaduse alusel kui tööandja on registreerinud välismaalase lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis. Küll aga peab välismaalane juhul, kui välismaalase viibimisalus on C-viisa või viisavabadus ja töötamine on planeeritud kestma kauem kui 30 päeva, taotlema viibimisaluseks D-viisa. Seda on võimalik teha Eestist lahkumata esitades viisataotluse Politsei- ja Piirivalveametile. Elamisloa alusel töötamise tingimusi kavandatud muudatused ei puuduta.